Järjejutu eelmises seitsmendas osas  kandideerisin pärast ettevõtluskoolitusele kandideerimist  ka kahele töökohale ning sain juba järgmisel päeval ühelt tööpakkujalt telefonikõne kutsega naabervalda töövestlusele.

Pakkusin esimese hooga, et võin vestlusele tulla kasvõi homme ning seepeale arvas tööandja, et temale sobiks tegelikult veel paremini juba samal pealelõunal. Kuigi ma ettevõtluskoolitusele saamise või mittesaamise teadet pidin järgmise päevani ootama, otsustasin siiski töövestlusel ära käia. Eks siis pärast näeb, mis saab ja kas pean erinevate võimaluste vahel valima hakkama.

Meie telefonivestlus leidis aset umbes keskpäeva paiku ning arvasin, et kella kolmeks peaksin kohale jõudma küll. Uurisin veel, et kui hääletamisega peaks hästi minema ja varem naabervalda jõuan, kas siis võin varem kohale ilmuda või teen alevis aega parajaks. Lubati lahkelt varem ka tulla.

Nii siis asusingi aegsasti hääletama, ise kaunis kevadpäikeses tasapisi mööda maanteeserva edasi sammudes. Mõned autod jõudsid mööda minna ning siis nägin paarsada meetrit eespool metsateed mööda üht autot tulemas, mis minu üllatuseks mitte suurele teele ei keeranud, vaid metsatee otsas seisma jäi.

Sammusin tasapisi edasi ning silmitsesin eespool seisma jäänud autost väljunud pisut tuttava välimusega vanemat härrasmeest. Miskipärast tundus, nagu ta olekski minu jaoks seisma jäänud, et mind auto peale võtta. Autoni jõudes selgus, et täpselt nii oligi ja saingi selle autoga otse naabervalda.

Seadsin sammud trepist üles ning sattusin inimtühja koridori, mida ääristas kümmekond suletud kabinetiust. Uurisin huviga võimaliku tulevase töökoha mõnusat puidust siseviimistlust, lugesin kabinetiuste kõrvalt nimesilte ning leidsin ka wc. Vahva oli niimoodi omapead ringi vaadata ja tunnetada, kuidas mulle meeldiks tegelikult sellises kohas igapäevaselt tööl käia.

Koridori ühes otsas oli kabinetiukse kõrval silt “Sekretär”, koridori teises otsas oli uks sildiga “Tegevjuht”. Mõtlesin, kas peaks kõigepealt sekretäri poole pöörduma, aga kuna tegevjuhi kabineti uksel oli erinevalt sekretäri uksest läbipaistev klaasaken, kust paistis sülearvuti taga toimetav härrasmees, siis otsustasin sellele uksele koputada.

Härra tegevjuht väljendas üllatust ja rõõmu minu kiire kohalejõudmise üle ning otsis maja pealt ostujuhi ka üles. Sellepärast oligi hea kohe sel päeval kohtuda, et ostujuht oli ka parasjagu majas ja nad said mõlemad koos minuga vestelda. Muidu liiguvad mõlemad juhid palju ringi ning kohtumisi ette planeerida on üsna keeruline.

Otsitav juhiabi peakski olema kõigi erinevate juhtide abi, abistades ja toetades nii tegevjuhti, ostujuhti, müügijuhti kui üle Eesti liikuvaid müügitöötajaid. Ühtlasi peaks juhiabi olema nii-öelda kontori “hea haldjas” või perenaine, kes on alati kohal, kellele saavad kõik alati igalt poolt oma rännakutelt helistada ning kes vajadusel kõigi käimisi ja tegemisi koordineerib. Seega kaugtöö ega osaline tööaeg ei ole ikka üldse teema.

Kontori haldamise ja koordineerimise kõrvalt peaks juhiabi tõlkima inglise keelest kõikvõimalikke müüdavate söödalisandite tutvustus- ja turundusmaterjale, arvutis kaunilt kujundama müügitöötajate poolt klientidele jagatavaid ja saadetavaid infolehti ning korraldama paar korda aastas ägedaid kliendiüritusi, kus asjatundja kaugelt maalt räägib tarka tootetutvustusjuttu ning lisaks toimub midagi põnevat ja toredat, mille pärast kliendid vaevuvad kohale tulema ning ka tarka juttu kuulama.

Selle mitmekülgse ametikirjelduse peale arvasin, et tõlkimisega võiksin ehk hakkama saada, kujundamise osas olen üsna algaja ning suuri vägevaid üritusi olen siiani korraldanud ainult isiklikus elus. See-eest kõlasid nii kujundamine kui kliendiüritused põnevate valdkondadena, kus sõbraliku juhendamise all heameelega õpin ja arenen.

Minu inglise keele oskuse testimiseks anti mulle kätte ilus värviline inglise keelne tooteleht, kust paluti kõigepealt inglise keeles lugeda ja siis tõlkida paari lõiguline tootetutvustus. Tekstis kirjeldati  mingit söödalisandit, mis suurendab Se-pakkumist ja aitab loomasöödal absorbeeruda ehk imenduda ja hiljem jälle resorbeeruda. Poole tõlkimise peal sain aru, et müstiline Se tähistab selles tekstis keemilist elementi seleeni.

Tegevjuhi sõbralikul kaasabil sain veel teada, et intestine tähendab peensoolt ning kui sõna paari lause pärast uuesti esines, oli mul tähendus õnneks veel meeles. Lisaks kohtasin tekstis veel suure hulga tundmatuid ladina keele moodi kõlavaid sõnu, mille jooksvalt analoogseteks eestikeelseteks võõrsõnadeks tõlkisin ilma nende loomakasvatuslikus tähendusmaailmas tegelikult orienteerumata.

Kokkuvõttes sain oma inglise keele oskusele tunnustava hinnangu ning kuulsin värvikaid muljeid ühest eelmisest kandidaadist, kellel mitte nii hästi ei läinud. Rääkisime veel palgaootustest, tööajast ning olmekorraldusest sh sõidu- ja lõunavõimalustest. Lõpuks tehti mulle ringkäik nii kontori poolel kui laoruumides ning tutvustati nimepidi ka teel kohatud töötajaid.

Ringkäigu lõppedes teatas tegevjuht, et ta mul tagasi hääletada küll ei lase, vaid viib mu ise autoga koju ära. Tagasiteel autos jagasime veel vastastikku muljeid ja emotsioone, uurisin puhkusekorralduse kohta ning rääkisin ka oma ettevõtlusmõtetest. Tunnistasin, et teoreetiliselt võin ma kuni homseni saada teate hoopis ettevõtluskoolitusele pääsemisest ning et vabalt võib juhtuda, et ma järgmise kümne aasta jooksul ka veel mõned lapsed saan.

Läksime lahku tõdemusega, et tööandja võib minu palgaootust ja tööaja-eelistusi teades välja mõelda omapoolse pakkumise, millist palka ta siis mulle täisajaga töö eest pakuks või kui osalise tööajaga oleks nõus mind rakendama. Ja kui välja mõtleb, siis räägime edasi.

Siinkohal võiks lugu jälle pooleli jääda, aga kallite lugejate ootuspõnevuse leevendamiseks ütlen ära, et järgmise kahe nädala jooksul ei juhtunud tööalaselt mitte midagi peale selle, et Bioneeris ilmus minu järjejutu teine osa ning kirjutasin valmis kolmanda.

Ettevõtluskoolituse kohta mingit vastust ei saanud, seega sinna ma ei mahtunud. Kahe nädala jooksul ei tulnud mingit vastust ka notaribüroost, kuhu notari abi ametikohale kandideerisin, ega andnud endast märku ka vesteldud juhiabi töökoha pakkuja. Millal midagi ja mida täpselt juhtuma hakkas, sellest kirjutan järgmistes osades.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta