Järjejutu eelmises osas “Hakkaks hoopis õppima?“ leidsin augustikuus üles motivatsiooni äriplaani täiendamiseks, kandideerisin naaberlinna töökohale, saatsin avalduse kõrgkooli õppima asumiseks ning küsisin Elionilt pakkumist kuuekuise tasuta ärilahenduse saamiseks.

Edasi läks kõik jätkuvalt kiiresti. Elionist helistati juba järgmisel päeval, tegin oma koduse telefoninumbri MTÜ-le loovutamise avalduse, leppisime kokku tehniku visiidi aja ning saingi interneti, lauatelefoni ja telekanalid kuueks kuuks tasuta.

Teisipäeval 26. augustil käisin kõrgkooli sisseastumisvestlusel, sain üliõpilaste hulka arvatud  ning juba 27.-29. augustil osalesin esimel õppesessioonil. Muuhulgas selgus, et mul on tudengina nüüd võimalus saada ISIC kaart ja sellega kõikvõimalikke tudengisoodustusi alates soodsamast rongipiletist. Uurisin ka ravikindlustuse kohta ja õppeprorektor arvas, et osakoormusega õppes vist ravikindlustust ei saa, aga lubas uurida.

Esmaspäeval 1. septembril istusin parasjagu laste kooliaktusel, kui minu healt ettevõtluskoolitajalt saabus sms, et võiksime lähiajal kokku saada ja minu täiendatud äriplaanist rääkida. Mõeldud, tehtud. Sealsamas aktusel sai paari sms-ga kokku lepitud, et kohtume järgmisel päeval 2. septembril maakonnakeskuses. Mõeldud, käidud. Ettevõtluskoolitaja andis kohtumisel hulga väärtuslikku tagasisidet ja häid nõuandeid, kuidas äriplaani veel paremaks kirjutada.

Samal õhtul tegin äriplaani veel mõned koolitaja soovitatud pisiparandused ning otsustasin suuremat ümberkirjutamist mitte ette võtta. Vahepeal sain e-postiga vastuse, et ka viimati kandideeritud naaberlinna ametikohale osutus seekord valituks teine kandidaat.

Mis siis ikka. Hilisõhtul proovisin täiendatud äriplaani Töötukassa iseteeninduse kaudu uuesti esitada. Alustuseks teatas veebilehitseja mulle, et see veebileht pole saadaval. Teisel katsel sain juba põnevama teate “Turvaliseks allkirjastamiseks tuleb teil Signwise'i plugin alla laadida ja paigaldada”.

Kui tuleb, siis tuleb. Laadisin alla, käivitasin, paigaldasin, proovisin uuesti. Sain äriplaani nagu üles laetud, aga nupu “allkirjasta id-kaardiga” vajutamisel ei juhtunud mitte midagi. Lõpuks veebibrauseri uuel lehel proovides sain toetuse avalduse allkirjastatud ja esitatud. Koos äriplaaniga.

Esmaspäeval 8. septembril sain järjekordsel Töötukassa külastusel juhtumikorraldajale rõõmuga teatada, et parandatud äriplaan on teistkordselt esitatud ja nüüd pole muud teha kui järjekordsed kolmkümmend tööpäeva rahulikult vastust oodata.

Vahepeal oli õppeprorektorilt saabunud hea sõnum, et seoses õppekoormuse piirnormide muutumisega saame nüüd ka meie oma kolme koolipäevaga kuus täiskoormuse alampiiriks vajalikud ainepunktid kokku ning seega vajadusel ka tudengina ravikindlustuse. Sellega langes sobivalt ära küsimus, kas äritegevuse alguskuudel maksta kogu laekuv tulu või rohkemgi veel sotsiaalmaksuks või riskida vahepeal ravikindlustuseta jäämisega. Üks mure vähem.

Järgmiseks sattus mulle kuidagi silma alla mõiste “vajaduspõhine õppetoetus”. Haridusministeeriumi vastavalt lehelt sain teada, et tänapäeval saavad seda toetust alates esimesest õppesemestrist kõik täiskoormusega õppurid, kelle kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.

Vaatasin eelmise aasta tuludeklaratsioonist järele enda ja abikaasa sissetulekud, jagasin pereliikmete arvuga ning leidsin, et tänu minu eelmise aasta maikuust alanud töötusele ning detsembris liitunud pereliikmele võin ma nüüd vajaduspõhilisele õppetoetusele kvalifitseeruda küll.

Teisipäeval 9. septembril tegin eesti.ee portaalis taotluse ära ning juba hetke pärast laekus mulle vastus, et hakkangi igakuiselt saama üle poolesaja euro vajaduspõhist õppetoetust. Mitte et ma õppima asumise otsust ravikindlustuse ja õppetoetuse pärast teinud oleks, aga igatahes osutusid nad ütlemata toredateks boonusteks ning motiveerisid mind veelgi järjekindlamalt pingutama õppekava nõuete täies mahus täitmise nimel.

Edasi läks elu õppimise ja ootamise tähe all. Tasapisi üritasin oma MTÜ raamatupidamist sisse seada. Oktoobrikuu algul tuli maakonnakeskuse rakenduskõrgkoolilt mulle kui ettevõtluskoolitusel osalenule teade järjekordsete tasuta koolituste algamisest. Kolmapäeval 8. oktoobril registreerusin koolitusele “Raamatupidamine Excelis”.

Järgmisel päeval 9. oktoobril saabus Töötukassalt teade ettevõtluse alustamise toetuse andmisest. Kogu küsitud raha ei saanud, arvuti ja netitehnika osas tõmmati osad summad maha. Mõtlesin hetkeks, kas ma tahaksin nüüd Töötukassale öelda, et ma tegelikult ikka ei taha nende toetust. Otsustasin, et ei taha nii öelda ja võtan tänuga vastu selle, mis antakse.

Äriplaanis olin muuhulgas suure suuga lubanud esimesel võimalusel sooritada vandetõlgi eksamid. Vahepeal olin Justiitsministeeriumi koduleheküljelt eksamiteadete jälgimise täiesti unarusse jätnud. Nüüd mõtlesin, et vaatan igaks juhuks, ega eksamite kohta mingit infot tulnud ei ole ning leidsingi oma suureks üllatuseks vandetõlgi eksami teate kõikvõimalikes keeltes, sealhulgas eesti-inglise ja inglise-eesti keelesuunal.

Eksamiteate lõpus selgus, et vandetõlgi eksami infotund oli toimunud eile, 8. oktoobril ehk päev enne mulle ettevõtluse alustamise toetuse andmise teate saabumist. Avalduse ja dokumentide esitamisega oli õnneks aega 20. oktoobrini ning eksamid ise toimusid oktoobri lõpupäevil. Järgmisel päeval 10. oktoobril saatsin vandetõlgi eksamile kandideerimise dokumendid Justiitsministeeriumile.  

Mõne päeva pärast kanti Töötukassa ettevõtluse alustamise toetus minu pangakontole üle ning sellega sai minu töötustaatus ametlikult otsa. Kokku sain siis töötu olla ühe aasta ja viis kuud. Oktoobri teisel poolel asutasin osaühingu, oktoobri lõpus sooritasin vandetõlgi eksami inglise-eesti keelesuunal ning sain kutse kutsesobivuvestlusele, mis toimub vahetult enne jõule.

Praeguseks on enamus äriplaanis küsitud töövahendeid Töötukassa toetuse eest soetatud, ettevõtte tegevus käivitatud ning mõned paarikümne eurosed arvedki esitatud. “Raamatupidamine Excelis” koolitus on läbitud ning peaaegu kõik kõrgkooli kodutööd tähtaegselt esitatud.

Ja just nüüd tuli siis lõpuks see tööpakkumine, mis oleks võinud tulla juba poolteist aastat tagasi - naabervalla vallasekretär, asenduskoht üheks aastaks. Loomulikult kandideerisin, käisin vestlusel ja üllatus-üllatus - osutusin valituks.

Kui esmaspäevased lõppläbirääkimised edukalt kulgevad, siis olen uuest aastast täisajaga palgatööl. Palgatöö kõrvalt püüan Töötukassale tähtaegselt ettevõtlustoetuse kasutamise aruanded esitada ning õpinguteks aega leida või enne ülekoormuse all kokku kukkumist akadeemilise puhkuse võtta.

Vähemalt on pere sissetulek tagatud ning abikaasa ei pea kohe vanemahüvitise lõppedes tagasi linna perest eemale tööle minema. Ja kui aastase tähtaja lõppedes see töösuhe otsa saab, siis olen vallasekretäri kogemuse võrra rikkam ning võin jätkuvalt ettevõtjana ja ehk ka vandetõlgina tegutseda. Nii saame ehk veel hea hulk aega lubada oma perele luksust üheskoos maal elada.

Kui tööläbirääkimistega aga midagi viltu läheb, siis olen edasi ettevõtja ja tudeng ning töötu ikka ei ole. Seega käesolev järjejutt “Elust maal, töötuna” saab siinkohal pidulikult otsa. Aitäh kõigile kaasaelajatele ning ehk kohtume kunagi mõnes järgmises järjejutus.

Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad,
laseb Jumal kõik tulla heaks -
neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud.
Roomlastele 8:28 

Järjejutu leiate kogu pikkuses Bioneeri rubriigist "Elust maal, töötuna".

Sarnased artiklid