Est-For Invest ajab oma tselluloositehase projekti järjekindlalt kodanikkonna selja taga. Koostöökokkulepe, mis puidutööstureid koondav ettevõte rahandusministeeriumiga tehase keskkonnamõjude hindamiseks ja sobiva asukoha leidmiseks sõlmis, võtab kõhedaks: hankedokumendi tehnilise kirjelduse ja lepingu projekti analüüs näitavad, et sobiva asukoha leidmata jätmine tuleb lugeda lepingu rikkumiseks, millele järgneb keskkonnamõju hindaja trahvimine.

Seepärast saatis EMA aktiiv täna hommikul rahandusministrile Toomas Tõnistele, riigihalduse ministrile Jaak Aabile, rahandusministeeriumi kantslerile Veiko Talile ja OÜ Est-For Investi tegevjuhtidele Margus Kohavale ning Aadu Pollile avaliku kirja, milles kutsus üles töösturite poolset kaasamiskoosolekut korraldama, kuhu oleksid kutsutud kõik riikliku eriplaneeringu protsessi ametlikult kaasatud organisatsioonid – sh MTÜ Eesti Metsa Abiks. Kaasamiskoosolekul peab iga osapool saama sõna sekka öelda rahandusministeeriumi ja tselluloositehase planeerijate vahelise koostöökokkuleppe osas ning vajadusel tuleks lepingut korrigeerida.

EMA on seisukohal, et tselluloositehase kavandamise alguspunktiks peab olema kallutamata, neutraalne hinnang selle kohta, kas säärane tehas on või ei ole Eesti metsadele ja vetele talutav. Seejärel tuleks kaaluda, kas hiiglasliku tselluloositööstuse rajamine on just see arengutee, mida Eesti elanikkond eelistaks. Ühiskond peab juba varakult teadvustama, et seda puitu, mida hakataks tehase ehitamise korral järgnevate aastakümnete jooksul tselluloosi tootmisesse suunama, ei saa kõnesoleva stsenaariumi rakendumise korral kusagil mujal kasutada. On mõeldav, et rahvas eelistaks suurtööstuse asemel edendada väiketööstust, näiteks kohalikule väikeettevõtlusele jätkusuutlikku väärindamisvõimalust pakkuvat mööbli- või mänguasjatootmisäri. Lisaks sellele annab hiigeltehase puudumine võimaluse meie loodusressursse puutumatuna hoida, et need saaksid täita metsa teisi, nt ökoloogilisi või puhkefunktsioone. Praegusel hetkel, kui meie planeedi looduskeskkond heitleb mitmete inimtekkeliste kriiside käes, millele pole veel adekvaatset ning töökindlat poliitilist vastulööki antud, siis on vaevalt võimalik ökoloogilist huvi alahinnata. Ajal, kui puhas loodus on muutumas kogu maailma kõige suuremaks defitsiidiks, võib ökoloogiliste ressursside hoiustamine tulevikus kümnekordselt tagasi tuua.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta