Neljapäeval (21.01) saatis RMK vastulause Eesti Metsa Abiks (EMA) teatele, kuidas riigimetsa majandajad alustasid eelmise nädala lõpus lageraieid Tartumaal Kaagvere küla metsas, avades niimoodi laastavatele tormituultele I kaitsekategooria liigi limatünniku elupaiga ning kohaliku kogukonna rajatud loomade surnuaia. RMK väitel sisaldab EMA uudis mitut valeväidet, ent kodanikuühendus riigimetsa majandajate seisukohaga ei nõustu.

  • Arvamused
  • 26. jaanuar 2021
  • Foto: Metsaraie Kaagveres/EMA

RMK sõnul olevat nad enne kaasamiskoosoleku korraldamist selgitanud välja huvirühmad, kellele koosoleku info edastasid. EMA väidet, nagu oleks koosolekul osalenud vaid üks kohaliku kogukonna liige, peab RMK valeks, kuna koosolekul osalesid ka valla esindajad.

EMA juhib tähelepanu sellele, et pidas kogukonna liikmetena silmas inimesi väljaspool otsustajate ringi, kelle hulka kuuluvad nii RMK kui vallavalitsuse esindajad. Vallavalitsuse esindajad on raieplaanidesse nii või teisiti kaasatud, kuna kõrgendatud avaliku huviga ehk KAH alade raietest teavitavad koosolekud on mõeldud just inimestele väljaspool otsustajate ringi.

Teada on, et info koosolekust jõudis vaid ühe kohaliku elanikuni väljaspool vallavalitsust. Kui ülejäänud kogukonna liikmed raiete kavandamisest teada said, siis soovisid nad uue kaasamiskoosoleku korraldamist. Riigimetsa majandajad sellist kohtumist ei võimaldanud.

Võttes arvesse, et Kaagvere külas elab üle kahesaja inimese ning kavandatavate raiealade äärde jäävad kortermajad, siis peaksid riigimetsa majandajad mõistma, et 6 vallavalitsuse esindajat ning 1 inimene ametiasutuste välisest ringist katab vaid väikese osa nendest inimestest, keda RMK metsamajanduslikud otsused Kaagveres puudutavad.

Kui RMK esindajad ütlevad, et raietööd tehti vastavalt kokkuleppele, siis peavad nad silmas väidetavat kokkulepet, mis sai sõlmitud 6 vallavalitsuse esindaja ning 1 inimese vahel väljaspool otsustajate ringi, samas kui Kaagveres elab tegelikult üle 200 inimese. Seetõttu on ka küsimuse all, kas seda kokkulepet saab pidada kogukonna liikmeid kaasavaks.

RMK hinnangul on kõnealuste eraldiste puhul tegemist metsadega, mille raied on aastakümneid edasi lükkunud, viidates sealhulgas haigestunud ja ohtlikuks muutunud puudele, mida on tulnud sanitaarraiega eemaldada. EMA juhib tähelepanu, et kohalikud elanikud pole kunagi olnud haigete ja ohtlike puude sanitaarraiega eemaldamise vastu, vaid lageraiete vastu, mis ohustavad staadioni kõrval asuvaid loodus- ning kultuuriväärtusi.

RMK väidab, et nendepoolsed raietööd ei ohusta limatünniku elupaika ega kohalike rajatud loomade surnuaeda. EMA jääb aga seisukoha juurde, mida ka eelmises pressiteates selgitati, et praegusel kujul läbi viies toob lageraie eeldatavasti kaasa ulatusliku tormimurru kõrvalasuval eraldisel, hävitades sellega I kategooria kaitsealuse liigi limatünniku elupaiga ning seades ohtu ka loomade surnuaia säilimise.

13. jaanuaril saatis EMA metsamajanduse programmi koordinaator Mati Sepp, kes on ühtlasi 14 aasta pikkuse kogemusega metsatööline, Tartumaa metsaülemale Toomas Haasile täpsed selgitused, miks kavandatavad raietööd kõnealuseid objekte ohustavad.

„Raiudes täies ulatuses maha eraldise 31 ning jättes vaid üksikud tammed ja männid staadioniäärsele küljele, avatakse eraldis 1 läänetuultele, mis on Eestis valdavalt tormituuled,“ selgitas EMA koordinaator. „Peamiselt kuuse enamusega metsana ei pea eraldis 1 inimtekkelisele muutusele kuidagi vastu ning raiele järgneva 5 aastaga häviks eraldis 1 tormituulte tagajärjel täielikult, kuna just esimesed 5 aastat on kuused kõige tormihellemad, sest raietega kohanemine võtab kuuskede juurestikul umbes nii kaua aega. Probleemi suurendab veelgi asjaolu, et kvartali KS217 eraldis 1 ei paku läänetuulte eest kaitset kvartali KS218 eraldis 1- le, kuna puistu on liiga noor ja metsa kõrgus vaid 5-7 meetrit. Täies ulatuses läbi viidav lageraie tooks kaasa ilmselgelt ulatusliku tormimurru eraldis 1-l, hävitades sellega ka I kategooria kaitsealuse liigi limatünniku elupaiga.“

Samuti juhtis EMA koordinaator metsaülema tähelepanu loomade surnuaeda ähvardavale ohule: “Eraldis 31 maha raiumise tagajärjel tekib veel seegi probleem, et tuultele avaneb eraldis 30-l asuv 0,15 hektarilise pindalaga metsatukk, kus asub nn loomade surnuaed. Kui eraldis 31 lagedaks raiuda, siis avaneb seegi mets põhjast tulevatele tormituultele. Ehkki neid esineb läänetuultest harvemini, siis piisab sedavõrd väikese metsatüki puhul vaid ühest tormist, et loomsed säilmed ühes juurtega maa seest välja tuleksid.”

Samas kirjas tegi EMA koordinaator Mati Sepp metsaülemale kompromissettepaneku 0,6 hektari säilitamise osas, et limatünnikut ja loomade surnuaeda tuulte eest kaitsta.

“Pakuksin kompromisslahendusena välja, et KS218 eraldisel 1 pindalaga 1.15 hektarit jäetaks raiest välja 0.6 ha-d ja raiutaks ära 0,5 ha-d. Eraldisest 31 võiks minna raiumisele 0,5 ha sellest osast, mis külgneb KS218 eraldise 32-ga. Säilitades eraldisel 31 staadionipoolsema osa 0,6 ha ulatuses, siis kaitseks see I kategooria kaitsealuse liigi limatünniku elupaika hävimisest ja pakuks ka loomade surnuaiale kaitset,” kirjutas Mati Sepp RMK-le.

Arvestades, et RMK-l on plaanis järgneva kümne aasta jooksul Kaagvere küla ümbruses ligemale 10 hektarit metsa lagedaks raiuda, siis oli EMA hinnangul tegemist äärmiselt mõistliku kompromissettepanekuga, mille eesmärgiks oli kaitsta kohaliku kogukonna jaoks olulisi väärtusi viisil, mis samal ajal võimaldaks RMK-l suurema osa raieid ikkagi läbi viia.

RMK süüdistused, nagu oleksid EMA pressiteates esinenud valeväited, on kodanikuühenduse hinnangul alusetud ja eksitavad.