Alates sellest aastast võivad kinnisvara ostjad-üürijad nõuda hoone energiamärgist, mis annab aimu hoone energiatarbimisest ja –kuludest. Vajadusest piirata energiatarbimist selle efektiivsema kulutamise teel andis Euroopa Liit liikmesriikidele kohustuslikud energiasäästu juhised, mille üheks osaks on hoonete energiatarbimise kaardistamine, kuna see moodustab suure osa üldisest energiatarbimisest.
- Majandus
- Aive Herja, Go Koda
- 2. aprill 2009
Seadus kohustab, karistust pole
Alates 1. jaanuarist on kõigi ostetavate ja müüdavate hoonete ning korterite lahutamatu osa energiamärgis. Tänavu projekteeritavatel uutel hoonetel peab see olema juba kohe dokumentide hulgas, mis esitatakse ehitusloa taotlemiseks kohalikule omavalitsusele. Samas pole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel märgise omamine kõikide hoonete puhul siiski automaatselt kohustuslik, lihtsalt ostjal või üürijal on õigus seda nõuda. Küll pole praegu aga ühtegi sanktsiooni tehingu osapooltele energiamärgise puudumise korral.
“Kui seadus ütleb, et energiamärgis peab olema, siis kaasneb sellega kohustus seadust täita,” ütleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Merike Kompus. “See, et kohustus pole sanktsioneeritud, ei tähenda, et kohustust ei ole. Lihtsalt trahvi ei tulda tegema, sest see oleks ebaproportsionaalne meede - esiteks puudutab see niivõrd paljusid inimesi ja teiseks on energiamärgise omandamine inimeste endi huvides,” räägib ta.
Suveni lihtsustatult
Energiatõhususe miinimumnõuded kehtestati eelmise aasta algusest ning valitsusel on kohustus need igal aastal üle vaadata. Kompuse teada pole energiamärgis Euroopa Liidu mõistes küll otseselt miinimumnõuetega seotud, kuid koos ühist eesmärki teenides moodustavad nad ühtse energiatõhususe paketi. Kõigile uutele või suures osas renoveeritavatele hoonetele kehtestatud miinimumnõuded lähevad Kompuse sõnul iga viie aasta järel karmimaks. “Uued ehitised peavad järgima kehtestatud miinimumnõudeid, kuid meil on ka väga palju vanemaid ehitisi, mida me ei saa sundida kohe rekonstrueerima. Kuid kui kolmandik hoonest juba renoveeritakse, siis peab see vastama ka miinimumnõuetele. Pisiremondile miinimumnõuded muidugi ei rakendu,” täpsustab ta. Lisaks peavad energiasäästu miinimumnõuetele vastama kõik enam kui 1000 m2 pinnaga olulisel määral renoveeritud hooned, näiteks suure energiakuluga nõukogudeaegsed kortermajad.
“Vanad kortermajad on enamasti tõesti üldpinnaga üle 1000 m². Seega peab nende olulisel renoveerimisel olema täidetud energiatõhususe miinimumnõue –energiakulu peab olema pärast renoveerimist alla 200 kWh/m²a,” sõnab KredExi Energiasäästu kompetentsikeskuse spetsialist Kalle Virkus. “Juhin siinkohal tähelepanu kahele momendile. Esiteks loetakse “oluliseks renoveerimiseks” ministeeriumi määruse kohaselt tööd, mille maksumus ületab 1/3 hoone taastamisväärtusest, mis arvestatakse korterelamutele lähtudes ruutmeetri hinnast 8900 krooni. Seega on keskmise 60 korteriga 5-korruselise korterelamu rekonstrueerimine oluline juhul, kui tööde maksumus ületab 10 miljonit krooni. Teiseks on raske kujutada ette korterelamu rekonstrueerimist sellises rahalises väärtuses, mille tulemusel ei oleks energiatõhususe miinimunõuded rahuldatud,” selgitab Virkus.
Märgis kogu majale ühiselt
Energiamärgise taotlemisel tuleb pöörduda vajalikku kvalifikatsiooni omava ettevõtte poole. Kuni 2010. aastani võib see lisaks energiamärgist väljastavale ettevõttele olla ka ehitiste ekspertiisiga tegelev ettevõtja. Energiamärgise taotlemisel tuleb hoone valdajal esitada märgise väljastamiseks vajalikud kuluandmed, mille õigsust andmete esitaja oma allkirjaga kinnitab.
Kortermajade puhul tellitakse energiamärgis kogu majale ühiselt. Selleks on korteriühistuseadusesse viidud sisse säte, mille järgi peab ühistu energiamärgise tellima, kui seda nõuab kasvõi ainult kasvõi üks ühistu liige. Koopia energiamärgisest saab seejuures iga korteriomanik.
Korteriühistuseaduse kohaselt on korteriühistu liikmel õigus tellida energiamärgis ka ainult tema omandis olevale korterile, kuid praktikas on see veel harukordne. “Põhimõtteliselt on ju võimalik vaadata ka ühe konkreetse korteri küttekulu eraldi, kuid samas ei anna see mitte midagi, sest kogu maja küttekulu jaotatakse ruutmeetripõhiselt kogu maja peale. Kui aga korteriomanikul on oma sõltumatu küttesüsteem, on see võimalik“ räägib Merike Kompus.
Sellest aastast kehtima hakanud energimärgist saab kahel moel. “Olemasolevad hooned saavad märgise mõõdetud energiakoguste või kütuste baasil. See on olukorra fikseerimine, mille käigus mingeid miinimumnõudeid esitatud ei ole ning mille tulemusena antakse ka nõuandeid olukorra parandamiseks. Uutele hoonetele, millele on kehtestatud miinimumnõuded, saadakse märgis aga spetsiaalsete arvutusprogrammidega arvutamise teel,” seletab Energiasäästubüroo OÜ vastutav spetsialist Tiit Pukk.
Kuni juuni lõpuni saab hoonete vastamist energiatõhususe miinimumnõuetele tõestada lihtsustatult. Piisab vaid näitamisest, et maja ehituslahendused on säästlikud ja vastavad kehtivatele standarditele. Alates juulist tuleb aga koostada märksa keerukam ja mitmeid mõõtmisi eeldavad energiaarvutuse.
Aitab kulusid vähendada
Kui energiamärgis on kohustuslik, siis energiaaudit pole ja on puhtalt omanike otsustada. Ka pole see otseselt eelduseks energiamärgise saamisele. “Reaalsete energiaauditite tasuvusarvutused näitavad aga, et praeguste kütteenergia hindade puhul tasub korterelamu renoveerimiseks pangalaenu võtmine ennast küttekulude märgatava langemise korral ära. Energiakulude vähenemine jääb enam-vähem samasse suurusjärku renoveerimiseks vajaliku laenu teenindamiseks vajaliku summaga,” räägib Kalle Virkus.
Nagu energiatõhususe miinimumnõuete nii ka on energiamärgise puhul tegemist numbritega, mis väljendavad hoone energiakulu kWh hoone köetava pinna ruutmeetri kohta aasta jooksul, seletab Tiit Pukk. “Selle sees on energiakulu kütteks, ventilatsiooniks, jahutuseks, sooja tarbevee valmistamiseks ja kogu elektrienergia kulu,” täpsustab ta. Seega on energiamärgis eluaseme omanikule tulus, sest annab konkreetseid nõuandeid, mida järgides saab inimene oma kodu energiatarbimist ja sellele tehtavaid kulutusi vähendada.
Andes teavet eluasemega kaasnevatest energiakulutustest, pakub energiamärgis hoone või korteri ostjatele või üürijatele lisaks võrdlusmomenti ka teiste samaväärsete elamutega. “Eluruumide ostmise või rentimise juures võib märgise põhjal osutuda otstarbekamaks kallima ostuhinnaga, kuid väiksemate ekspluateerimiskuludega variandi valik,” räägib Pukk.
Huvi mõõdukas
Seda, kuidas projekt on käivitunud, on Merike Kompuse sõnul veel vara hinnata, kuna energiamärgiste süsteem on vaevalt kuuajane. Hoonete kavandamise ja nende energiavajaduse arvutusliku küljega tegelev teadlane Tõnu Mauring nendib, et oleme Eestis sellise süsteemiga oma arengutee alguses. “Veendumus, et ühe maja paremust teise suhtes saab väljendada ka arvutuslikult, võtab turul aega. Autode puhul on see samas toimunud peaaegu märkamatult. Suurem osa inimesi ei oskaks vaidlustada arvutuslikku kütusekulu 100km kohta ja CO2 emissiooni. Erinevus on siin muidugi selles, et majade puhul toodame me need "autod" siin ise,” mõtiskleb Mauring, kes teab, et uute ja renoveeritud hoonete energiaklassi väljendamise täpsust on mõtet väga tõsiselt harjutada.
Teadlane Tõnu Mauring, kelle igapäevatöös näitab energiamärgis, millise kvaliteediklassiga majani projekteerimise käigus jõuti, räägib, et näiteks Taanis ja Austrias on energiamärgis vabatahtlikkuse alusel olnud hoone projekteerija ja lõppkliendi vahelise kommunikatsiooni loomulik osa juba kümmekond aastat.
Ka igapäevaselt energiamärgiste väljastamisega tegelev Energiasäästubüroo OÜ vastutav spetsialist Tiit Pukk ütleb, et praegu on andmeid hoonete energiakulutuste kohta veel vähe, sest uus süsteem pole jõudnud veel korralikult käivitudagi, kuid möönab seejuures, et märgiseid tellitakse juba praegu päris usinalt, sest uued hooned piisavat energiatõhusust näitava arvestuseta ehitusluba ei saa. “Ehitusettevõtjate huvi on peamiselt seotud energiatõhususe tõestamise kohustusega. Eraisikute huvi energia kokkuhoiu ja energiamärgise vastu on aga elav tänu energiahinna pidevale tõusule,” põhjendab Pukk.
Tõnu Mauring lisab, et loodetavasti annab märgise nõue põhjuse paremate majade turuletoomiseks. “Märgis on kahtlemata vajalik lõpptarbija ja maja looja vahelise kommunikatsiooni korrastamiseks. Kõige rohkem täidab see tarbija kaitse funktsioone, kuid see on siiski ka päris objektiivne põhjus turule tõesti heade majade loomiseks. Tänini on see motivatsioon olnud päris nõrk ning sellest kaotab riik tervikuna.”
Hinnad mõõdukad
Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Reimo Jõgeva sõnul läheb energiamärgis suurele kortermajale maksma 2000-5000 krooni, samas kui energiaaudit on sellest kordi kallim - kortermaja kohta keskmiselt 15 000 krooni. “Kui aga tahetakse ikka saada täit ülevaadet maja energeetiliset olukorrast, siis tuleks energiaaudit siiski teha. Auditiga kaasneb automaatselt ka energiamärgis,” räägib Jõgeva. “Energiamärgis maksab meie firmast tellides üldjuhul 3000 – 3500 krooni. Kui enne on hoonele koostatud energiaaudit, siis 2000 krooni,” toob Tiit Pukk näiteks OÜ Energiasäästubüroo teenuste hinnad. “Selle sees on objekti külastus, vajalikud arvutused, märgise vormistamine ja üleandmine. Kui märgis toetub energiaauditile, siis mõnel juhul ei ole vaja kohale sõita. Meie mõnenädalase praktika põhjal peab ütlema, et korralike alusandmete saamiseks tuleb aga üldjuhul tellijaga mitmed korrad suhelda ja asjaolusid täpsustada,” räägib Pukk.
Energiaauditi tellimisel on võimalik ka taotleda KredExilt 50% kulu kompenseerimist.
Kuluka küttega kodud müügiks ei lähe
Korterit või maja müües on muutunud üha olulisemaks ostuargumendiks madalad kommunaalkulud, millest suurema osa moodustavad kulutused soojusele."Ostja pole siiani kommunaalkulusid otsustamisel eriti tähtsaks pidanud, aga nüüd küsib nii korteri kui ka maja ostja pärast hinna teadasaamist küttekulude kohta," rääkis 1Partner Kinnisvara investeeringute juht Üllar Hinno Äripäevale. Nii arvutavad enamik ostjaid vananenud küttesüsteemiga maja või ridaelamu puhul väljavahetamisele tehtavad kulutused müügihinnast lihtsalt maha. Hinno ütles ajalehele, et kortermajade puhul on olukord veegi keerulisem, sest majade kütmine on lahendatud enamjaolt kaugküttega ja korteriomanikel pole võimalusi küttekulusid kokku hoida. "Vana paneelmaja puhul on tavaline, et ainuüksi kütte eest makstakse 2000-3000 krooni kuus," tõi ta näite.
Energiamärgist ei pea taotlema:
• hoonetele, mille ruumide kasulik pind on kuni 50 m² või mida kasutatakse elamiseks vähem kui neli kuud aastas
• tööstushoonetele, töökodadele ja vähese energiavajadusega, eluruumideta põllumajandushoonetele
• hoonetele, mis on tunnistatud mälestisteks ning mille olemust või välisilmet energiatõhususe miinimumnõuete täitmine suuresti muudaks
Lisainfo: www.mkm.ee/
Alates 1. jaanuarist on kõigi ostetavate ja müüdavate hoonete ning korterite lahutamatu osa energiamärgis. Tänavu projekteeritavatel uutel hoonetel peab see olema juba kohe dokumentide hulgas, mis esitatakse ehitusloa taotlemiseks kohalikule omavalitsusele. Samas pole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel märgise omamine kõikide hoonete puhul siiski automaatselt kohustuslik, lihtsalt ostjal või üürijal on õigus seda nõuda. Küll pole praegu aga ühtegi sanktsiooni tehingu osapooltele energiamärgise puudumise korral.
“Kui seadus ütleb, et energiamärgis peab olema, siis kaasneb sellega kohustus seadust täita,” ütleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Merike Kompus. “See, et kohustus pole sanktsioneeritud, ei tähenda, et kohustust ei ole. Lihtsalt trahvi ei tulda tegema, sest see oleks ebaproportsionaalne meede - esiteks puudutab see niivõrd paljusid inimesi ja teiseks on energiamärgise omandamine inimeste endi huvides,” räägib ta.
Suveni lihtsustatult
Energiatõhususe miinimumnõuded kehtestati eelmise aasta algusest ning valitsusel on kohustus need igal aastal üle vaadata. Kompuse teada pole energiamärgis Euroopa Liidu mõistes küll otseselt miinimumnõuetega seotud, kuid koos ühist eesmärki teenides moodustavad nad ühtse energiatõhususe paketi. Kõigile uutele või suures osas renoveeritavatele hoonetele kehtestatud miinimumnõuded lähevad Kompuse sõnul iga viie aasta järel karmimaks. “Uued ehitised peavad järgima kehtestatud miinimumnõudeid, kuid meil on ka väga palju vanemaid ehitisi, mida me ei saa sundida kohe rekonstrueerima. Kuid kui kolmandik hoonest juba renoveeritakse, siis peab see vastama ka miinimumnõuetele. Pisiremondile miinimumnõuded muidugi ei rakendu,” täpsustab ta. Lisaks peavad energiasäästu miinimumnõuetele vastama kõik enam kui 1000 m2 pinnaga olulisel määral renoveeritud hooned, näiteks suure energiakuluga nõukogudeaegsed kortermajad.
“Vanad kortermajad on enamasti tõesti üldpinnaga üle 1000 m². Seega peab nende olulisel renoveerimisel olema täidetud energiatõhususe miinimumnõue –energiakulu peab olema pärast renoveerimist alla 200 kWh/m²a,” sõnab KredExi Energiasäästu kompetentsikeskuse spetsialist Kalle Virkus. “Juhin siinkohal tähelepanu kahele momendile. Esiteks loetakse “oluliseks renoveerimiseks” ministeeriumi määruse kohaselt tööd, mille maksumus ületab 1/3 hoone taastamisväärtusest, mis arvestatakse korterelamutele lähtudes ruutmeetri hinnast 8900 krooni. Seega on keskmise 60 korteriga 5-korruselise korterelamu rekonstrueerimine oluline juhul, kui tööde maksumus ületab 10 miljonit krooni. Teiseks on raske kujutada ette korterelamu rekonstrueerimist sellises rahalises väärtuses, mille tulemusel ei oleks energiatõhususe miinimunõuded rahuldatud,” selgitab Virkus.
Märgis kogu majale ühiselt
Energiamärgise taotlemisel tuleb pöörduda vajalikku kvalifikatsiooni omava ettevõtte poole. Kuni 2010. aastani võib see lisaks energiamärgist väljastavale ettevõttele olla ka ehitiste ekspertiisiga tegelev ettevõtja. Energiamärgise taotlemisel tuleb hoone valdajal esitada märgise väljastamiseks vajalikud kuluandmed, mille õigsust andmete esitaja oma allkirjaga kinnitab.
Kortermajade puhul tellitakse energiamärgis kogu majale ühiselt. Selleks on korteriühistuseadusesse viidud sisse säte, mille järgi peab ühistu energiamärgise tellima, kui seda nõuab kasvõi ainult kasvõi üks ühistu liige. Koopia energiamärgisest saab seejuures iga korteriomanik.
Korteriühistuseaduse kohaselt on korteriühistu liikmel õigus tellida energiamärgis ka ainult tema omandis olevale korterile, kuid praktikas on see veel harukordne. “Põhimõtteliselt on ju võimalik vaadata ka ühe konkreetse korteri küttekulu eraldi, kuid samas ei anna see mitte midagi, sest kogu maja küttekulu jaotatakse ruutmeetripõhiselt kogu maja peale. Kui aga korteriomanikul on oma sõltumatu küttesüsteem, on see võimalik“ räägib Merike Kompus.
Sellest aastast kehtima hakanud energimärgist saab kahel moel. “Olemasolevad hooned saavad märgise mõõdetud energiakoguste või kütuste baasil. See on olukorra fikseerimine, mille käigus mingeid miinimumnõudeid esitatud ei ole ning mille tulemusena antakse ka nõuandeid olukorra parandamiseks. Uutele hoonetele, millele on kehtestatud miinimumnõuded, saadakse märgis aga spetsiaalsete arvutusprogrammidega arvutamise teel,” seletab Energiasäästubüroo OÜ vastutav spetsialist Tiit Pukk.
Kuni juuni lõpuni saab hoonete vastamist energiatõhususe miinimumnõuetele tõestada lihtsustatult. Piisab vaid näitamisest, et maja ehituslahendused on säästlikud ja vastavad kehtivatele standarditele. Alates juulist tuleb aga koostada märksa keerukam ja mitmeid mõõtmisi eeldavad energiaarvutuse.
Aitab kulusid vähendada
Kui energiamärgis on kohustuslik, siis energiaaudit pole ja on puhtalt omanike otsustada. Ka pole see otseselt eelduseks energiamärgise saamisele. “Reaalsete energiaauditite tasuvusarvutused näitavad aga, et praeguste kütteenergia hindade puhul tasub korterelamu renoveerimiseks pangalaenu võtmine ennast küttekulude märgatava langemise korral ära. Energiakulude vähenemine jääb enam-vähem samasse suurusjärku renoveerimiseks vajaliku laenu teenindamiseks vajaliku summaga,” räägib Kalle Virkus.
Nagu energiatõhususe miinimumnõuete nii ka on energiamärgise puhul tegemist numbritega, mis väljendavad hoone energiakulu kWh hoone köetava pinna ruutmeetri kohta aasta jooksul, seletab Tiit Pukk. “Selle sees on energiakulu kütteks, ventilatsiooniks, jahutuseks, sooja tarbevee valmistamiseks ja kogu elektrienergia kulu,” täpsustab ta. Seega on energiamärgis eluaseme omanikule tulus, sest annab konkreetseid nõuandeid, mida järgides saab inimene oma kodu energiatarbimist ja sellele tehtavaid kulutusi vähendada.
Andes teavet eluasemega kaasnevatest energiakulutustest, pakub energiamärgis hoone või korteri ostjatele või üürijatele lisaks võrdlusmomenti ka teiste samaväärsete elamutega. “Eluruumide ostmise või rentimise juures võib märgise põhjal osutuda otstarbekamaks kallima ostuhinnaga, kuid väiksemate ekspluateerimiskuludega variandi valik,” räägib Pukk.
Huvi mõõdukas
Seda, kuidas projekt on käivitunud, on Merike Kompuse sõnul veel vara hinnata, kuna energiamärgiste süsteem on vaevalt kuuajane. Hoonete kavandamise ja nende energiavajaduse arvutusliku küljega tegelev teadlane Tõnu Mauring nendib, et oleme Eestis sellise süsteemiga oma arengutee alguses. “Veendumus, et ühe maja paremust teise suhtes saab väljendada ka arvutuslikult, võtab turul aega. Autode puhul on see samas toimunud peaaegu märkamatult. Suurem osa inimesi ei oskaks vaidlustada arvutuslikku kütusekulu 100km kohta ja CO2 emissiooni. Erinevus on siin muidugi selles, et majade puhul toodame me need "autod" siin ise,” mõtiskleb Mauring, kes teab, et uute ja renoveeritud hoonete energiaklassi väljendamise täpsust on mõtet väga tõsiselt harjutada.
Teadlane Tõnu Mauring, kelle igapäevatöös näitab energiamärgis, millise kvaliteediklassiga majani projekteerimise käigus jõuti, räägib, et näiteks Taanis ja Austrias on energiamärgis vabatahtlikkuse alusel olnud hoone projekteerija ja lõppkliendi vahelise kommunikatsiooni loomulik osa juba kümmekond aastat.
Ka igapäevaselt energiamärgiste väljastamisega tegelev Energiasäästubüroo OÜ vastutav spetsialist Tiit Pukk ütleb, et praegu on andmeid hoonete energiakulutuste kohta veel vähe, sest uus süsteem pole jõudnud veel korralikult käivitudagi, kuid möönab seejuures, et märgiseid tellitakse juba praegu päris usinalt, sest uued hooned piisavat energiatõhusust näitava arvestuseta ehitusluba ei saa. “Ehitusettevõtjate huvi on peamiselt seotud energiatõhususe tõestamise kohustusega. Eraisikute huvi energia kokkuhoiu ja energiamärgise vastu on aga elav tänu energiahinna pidevale tõusule,” põhjendab Pukk.
Tõnu Mauring lisab, et loodetavasti annab märgise nõue põhjuse paremate majade turuletoomiseks. “Märgis on kahtlemata vajalik lõpptarbija ja maja looja vahelise kommunikatsiooni korrastamiseks. Kõige rohkem täidab see tarbija kaitse funktsioone, kuid see on siiski ka päris objektiivne põhjus turule tõesti heade majade loomiseks. Tänini on see motivatsioon olnud päris nõrk ning sellest kaotab riik tervikuna.”
Hinnad mõõdukad
Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Reimo Jõgeva sõnul läheb energiamärgis suurele kortermajale maksma 2000-5000 krooni, samas kui energiaaudit on sellest kordi kallim - kortermaja kohta keskmiselt 15 000 krooni. “Kui aga tahetakse ikka saada täit ülevaadet maja energeetiliset olukorrast, siis tuleks energiaaudit siiski teha. Auditiga kaasneb automaatselt ka energiamärgis,” räägib Jõgeva. “Energiamärgis maksab meie firmast tellides üldjuhul 3000 – 3500 krooni. Kui enne on hoonele koostatud energiaaudit, siis 2000 krooni,” toob Tiit Pukk näiteks OÜ Energiasäästubüroo teenuste hinnad. “Selle sees on objekti külastus, vajalikud arvutused, märgise vormistamine ja üleandmine. Kui märgis toetub energiaauditile, siis mõnel juhul ei ole vaja kohale sõita. Meie mõnenädalase praktika põhjal peab ütlema, et korralike alusandmete saamiseks tuleb aga üldjuhul tellijaga mitmed korrad suhelda ja asjaolusid täpsustada,” räägib Pukk.
Energiaauditi tellimisel on võimalik ka taotleda KredExilt 50% kulu kompenseerimist.
Kuluka küttega kodud müügiks ei lähe
Korterit või maja müües on muutunud üha olulisemaks ostuargumendiks madalad kommunaalkulud, millest suurema osa moodustavad kulutused soojusele."Ostja pole siiani kommunaalkulusid otsustamisel eriti tähtsaks pidanud, aga nüüd küsib nii korteri kui ka maja ostja pärast hinna teadasaamist küttekulude kohta," rääkis 1Partner Kinnisvara investeeringute juht Üllar Hinno Äripäevale. Nii arvutavad enamik ostjaid vananenud küttesüsteemiga maja või ridaelamu puhul väljavahetamisele tehtavad kulutused müügihinnast lihtsalt maha. Hinno ütles ajalehele, et kortermajade puhul on olukord veegi keerulisem, sest majade kütmine on lahendatud enamjaolt kaugküttega ja korteriomanikel pole võimalusi küttekulusid kokku hoida. "Vana paneelmaja puhul on tavaline, et ainuüksi kütte eest makstakse 2000-3000 krooni kuus," tõi ta näite.
Energiamärgist ei pea taotlema:
• hoonetele, mille ruumide kasulik pind on kuni 50 m² või mida kasutatakse elamiseks vähem kui neli kuud aastas
• tööstushoonetele, töökodadele ja vähese energiavajadusega, eluruumideta põllumajandushoonetele
• hoonetele, mis on tunnistatud mälestisteks ning mille olemust või välisilmet energiatõhususe miinimumnõuete täitmine suuresti muudaks
Lisainfo: www.mkm.ee/
Allikas: ajakiri Ehitaja, jaanuar/veebruar
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
