Mustamägi on maju täis, kes seda ei teaks. Majad on põhiliselt 5- ja 9-korruselised, enamus ehitatud 70. aastatel ja pealtnäha täitsa ühesugused. Üks Sütiste tee maja on aga eriline, 87% hinnatõusu juures on saavutatud 50% energia kokkuhoidu viimase viie aasta jooksul tehtud süstemaatiliste renoveerimistööde tulemusena. Käesolevas artiklis tutvustame, kuidas uskumatu imena tunduv tegelikkuseks sai.

Energiasäästu elluviimise 4 eeldust

Energiasääst on valdkond, mis esmapilgul võib tunduda ihnuskoide ja kitside inimeste pärusmaana. Ometi ei ole see nii. Kui hakata järele mõtlema, siis tegemist on omaette majandusharuga. Majandusharuga, kus väiksemate kulutustega saadakse paremad tehiskeskkonna tingimused. Energiasääst, energiakokkuhoid, energiatõhusus, energiaefektiivsus ei tähenda inimeste heaolu vähenemist, vaid vastupidi - inimeste heaolu suurenemist. See heaolu suureneb vähemalt kahe asja võrra: esiteks kulub vähem raha korteri või maja kütmisele, õhu ja vee soojendamisele. Teiseks tõuseb rahulolu teadmisest, et inimene on saanud piisavalt targaks, et mitte ilma kütta – kliimamuutus soojenemise suunas toimub niikuinii, ei ole vaja seda halge ahju ajades tagant kütta!

Energia kokkuhoiust on räägitud palju, kuid ometi on muutused tegelikkuses visad sündima.

Sotsiaalteadlased on leidnud, et muutuse tekkeks on vaja vähemalt 4 teguri koosmõju:
* esimene, ja meie arvates kõige tähtsam on motivatsioon – tahe, et muutus sünniks;
* teiseks on vajalikud teadmised selle kohta, mis ja miks on hetkel halvasti ja valesti ning selle kohta, kuidas on õige, teadmised selle kohta, kuidas on võimalik korterelamus või eramajas energiatõhusalt toimida;
* kolmandaks, kui on tahe ja teadmised, on vaja ressursse, nii rahalisi kui ka aega, suutlikkust, materjale, tehnoloogiaid, need kõik on vahendid, kuid nende puudumisel jääb teadmine energiatõhususest teoreetiliseks, paberile või inimeste peadesse – ja päriselus “kütame kliimat edasi”;
* ning neljandaks on vaja soodsat keskkonda, tingimusi, seda nii seadusandluses, rahalistes instrumentides, samuti kõikide asjaosaliste pühendumist.

Vabal maal ja korteriühistutel ülemusi ei ole, kuid on eelarvamused, põlevkivistunud skepsis ja uskumatus loodusseaduste kehtimisse, mis tihti takistavad muutuste elluviimist.

Kuidas Mustamäe maja energia kokkuhoiuga alustas

Kõik algas 10 aastat tagasi, kui loodi korteriühistu ja tekkis huvi, kuidas reaalselt midagi ära teha selleks, et energiat kuluks vähem ja seeläbi ka korteriühistu arved oleksid väiksemad. Kõik teadmised elamumajandusest, energiasäästust, üldrenoveerimisest on tulnud koolituse kaudu. Muutused sündisid, kuna oli motiiv, teadmised, ressursid hangiti turult ja takistavad keskkonnategurid (esialgne vastuseis näiteks viilkatusele) suudeti ületada.

Maja ise on 9-korruseline kahe trepikojaga 72 korteriga paneelelamu Sütiste teel Mustamäel, ehitatud 1972. aastal. Ümberehitus toimus aastatel 2002-2007, seega viie aasta jooksul. Renoveerimise kogumaksumus oli 7,25 miljonit EEK, KÜ võttis renoveerimislaenu 5,5 miljonit, keskmiselt 1,1 miljonit EEK aastas.

KÜ pole kusagilt toetust saanud, v.a ligi 10% oli KredExi toetus võetud laenu summalt 5,5 miljonilt EEK, ehk 450 000 EEK.

Me peaksime olema õnnelikud, et me täna siin istume, et maa meie all ei kärise, et me ei vaju kuhugi, et mingisugune tornaadohoog meist üle ei käi. Aga me ei ole õnnelikud, et meid on rabanud tohutu kütte hinnatõus, mis on 87% ja on tekkinud ajavahemikul 1. juulist 2007 kuni 1. aprill 2008 .

Majale on tehtud alates 2002. aastast järgmised renoveerimistööd: vahetatud küttesüsteem (kahetoru-süsteemseks), teostatud vuugitööd kogu elamule, vahetatud on kõikide korterite, trepikodade ja keldrikorruse aknad, soklikorrus ja välispiirded on soojustatud, sh ka lodžade siseseinad), lodžadele on paigaldatud lükandaknad ning kõik lodža- ja rõdupiirded on renoveeritud profiilplekkidega, remonditud on tarbeveetorustik, peakilp koos ajamitega on välja vahetatud, ehitatud on vaheuksed trepikodades, katus on ümber ehitatud viilkatuseks koos vihmavee äravoolu süsteemiga ja soojustatud 30 cm puistevillaga, termosõlme agregaadid on vahetatud (küttepump on vahetatud sagedusmuunduriga energiasäästliku tsirkulatsioonipumba vastu), radiaatoritele on paigaldatud termoregulaatorid ja MESA individuaal küttekulujaoturitega automatiseeritud küttekulu arvestussüsteem, liftid on renoveeritud ja tehtud koridoride remont, sh on likvideeritud korrustevahelised prügiurnid ja on ehitatud fiboplokkidest müüritised; I korruse lodžade alused on kinni ehitatud, kõik välisfassaadid on krohvitud värvilise kivipuru krohviseguga; paigaldatud on aeg-relee hämarvalgussüsteem koridoridesse ja väljapääsudele; ehitatud välisuste varikatuste alla eriprojektiga tuulekojad, mis on väga mugavad, sest tuulekojas on fonolukk ja vihmaste ning külmade ilmadega saab sinna tuulevarju minna, see on energiasäästlikkuse mõttes väga efektiivne. Ära on kaotatud nn puidust tamburid.

Paigaldatud uutel akendel on passiivne tuulutuspilu ja varem asendatud akende kohale tehti tuulutuspilu seina sisse. Ühe korteri siseõhu tingimusi üle talve jälgides on õhuniiskus olnud 40-45% vahel ja toatemperatuur 20-23 C vahel. Uued aknad telliti nõnda, et üleval on ventilatsiooni sissemineku ava ja teisel pool on suhteliselt odavad, ventileeritavad avad, mida saab reguleerida ja saab selle kaudu anda õhku peale. Need on vaid tubade akendes, sest köögis on passiivne sundventilatsioon juba olemas. Juba varempaigaldatud pakettaknale paigaldati Aereco süsteemi ventilatsioon – mehaanilise automaatrežiimiga niiskusele ise avanev ventilatsioonirest, mida on võimalik avada ja sulgeda. Aereco ventilatsioonist on näha, kuidas vanasse raami on tehtud pilu, milles ventilatsioon töötab. Ka väljaspool on samasugune rest. Sellega on lahendatud meie majal ventilatsiooniküsimus, sellega pole mingeid probleeme ei uutel ega vanadel pakettakendel.

Peale seda, kui olime ilma MESA anduriteta küttesüsteemi renoveerinud, tõusis küttekulu. Ainult küttesüsteemi renoveerimine ei andnud meile mitte mingit efekti, samasugune „defekt“ ehk küttekulude tõus toimus ka meiega samasugusel naaberkaksikmajal, mille puhul nad tegid ka renoveerimise küttesüsteemile ja sellega seoses küttekulu hoopis tõusis. Kui pandi peale individuaalsed küttekulu jaotusandurid, siis olukord paranes ja need aknad, mis seni olid 10-kraadise külmaga lahti, suleti, kuna hakati maksma individuaalse kulu põhiseid küttearveid.

Oleme läbi aastate alates 2001-2007 jälginud küttekulu liikumist. 2001. aastal oli küttekulu 845 MWh, sellest 699 MWh oli kütteenergia (megavatt tundi - MWh) ja 2007 oli küttekulu 437 MWh. Sellega ongi saavutatud üle 50% küttekulu sääst.

Renoveerimistöödega saavutatud heade majanduslike näitajate poolest on antud maja saanud Eesti Korteriühistute liidult vastavalt sertifi tseerimistingimustele esimese „Hea Korteriühistu“ sertifi kaadi.

Kuidas need arvud on siia saadud? Siin on sama tabel lahti mõtestatud kuude kaupa ja tarbevesi ja küttekulu on eraldi välja toodud koos üldise soojus hulgaga. 2001. aastal oli meie küttekulu 22000 krooni, aastal 2006, kui olid veel odavad hinnad, oli kulu 12 800 krooni, ehk siis ruutmeetri soojakulu oli 2006. aaastal kõige madalam - 3,27 EEK/m2. Aastal 2007 koos hinnatõusuga oli aasta keskmine 3,71 EEK/m2 ehk 93,8 kWh/m2. Oktoobrist detsembrini on kokku hoitud 81 000 krooni, ehk siis 27 000 krooni kuus kokkuhoidu ühe maja kohta - see on päris arvestatav summa.

Kui nii mõnedki ütlevad, et see on arvudega manipuleerimine, siis neile saame vastata ainult küsimusega, et kui siin toodud numbrid pole tõesed, kes siis selle tegeliku küttekulu kinni maksab?

Mis on seganud

10 aasta jooksul on ainus segav asjaolu olnud ühise nägemuse puudumine maja osas. Osad elanikud on hakanud aru saama, et kompleksne lähenemine on oluline, ja korraga ning õiges järjekorras tegemine on äärmiselt oluline, meil on väikesi möödalaskmisi olnud igal aastal just seetõttu, et alguses ei olnud meil terviknägemust ning osa töid tegime vales järjekorras. Näiteks radiaatorid on liiga suured, kuna siis kui radiaatoreid dimensioneeriti oli maja soojustamata, mistõttu radiaatorid said suuremad, kui soojustatud majas vaja läheks. Seega esimene viga oli, et investeerisime radiaatoritesse rohkem, kui täna vajame.

Välispiirete soojustamisel said seinad ja aknapõsed enne valmis kui aknad ja osadel, mitte kõigil, tuli põsed teha kaks korda, kuna akende tellimine ja paigaldus võtsid kauem aega. Alul inimesed ei tahtnud, ja hiljem hakkasid tahtma, aga igaüks tellis ise – laenuga, tuulutusega, ilma, kahe- ja ühepoolsed, ning nüüd maksab igaüks ise.

Rõdu- ja lodžapiirete vahetamine – eterniidist piirded on vahetatud profiilplekist piirete vastu. Soojustamine toimus aga aasta hiljem ja siis tuli plekist piirdeid väiksemaks lõigata – kui oleks kohe planeerinud, siis oleks uued plekid pannud kohe võimaliku soojustuseni – lisaks ei tahetud lodžale lükandklaase, mis on aga olulised energiasäästu seisukohalt, hetkel on lükandklaasid 53 korteril.

Kõige olulisem järeldus

Kompleksne renoveerimine on kõige odavam – nii piirded, soklid, trepikojad, katused, aknaraamidesse ventilatsioonirestid jne tuleb teha kas kõik korraga, või vähemalt õiges järjekorras. Kõige tähtsam on kohe alguses läbi mõelda eesmärk, tervik ning siis kavandada tegevused energiasäästu saavutamiseks.

Kuid on veel vähemalt 11 asja, mida võiks teha ka juba 50% energiasäästu saavutanud majas:
- seadistada termostaadid nii, et 0 ei tohiks keerata, kui aga keeratakse, siis kasutatakse püstiku keskmist kasutust kulude arvestamisel
- keldri laed soojustada
- päikeseküte – katuse pinda on kokku 600 m2, katuseviil on ida-lääne suunaline, 250 m2 päikeseküttepaneelid katavad kogu elamu kütte ja sooja tarbevee vajaduse - ventilatsiooni õhu eelsoojendus soojusvahetiga
- kanalisatsioonist soojuse võtmine sooja tarbevee eel soojendamiseks soojusvahetiga - paigaldada kõikidele lodžadele lükandaknad
- koolitada inimesi õigesti kasutama termostaate
- tarbevee pump – ei paiskaks asjatult, st et kui ei tarbita, siis hoiaks ainult vett liikvel, kuid täiendavalt ei kütaks (praegu käib kuum vesi ühe ja sama survega ja kütmine võtab ka energiat)
- paigaldada korrustele lifti asukoha määramise näitaja

Antud maja kohta on arvutatud taastuvate alternatiivsete energiaallikate vajadused ja võimalused. Kui maja on renoveeritud ja 50% küttesääst on saavutatud, siis tuleb edasi rääkida alternatiivsetest energiasaamise ja -kasutamise viisidest, mille peale ka kõnealuse maja korterühistu tõsiselt mõtleb. Arvesse on võetud päikesepaneelide ja vaakumtorude kasutamine, siis ventilatsiooniõhk ja kanalisatsioonspiraal maa-, õhk-soojuspumbaga, et sellised variandid isegi koos elektri tootmisega, aga see kuulub idealiseeritud mõtete valdkonda. Kuid KÜ selles suunas liigub. Ärge tundke kadedust, tehke parem järele! Saab teil endal parem ja ka keskkond jääb puhtamaks.

Artikkel ilmus ka Bioneeri ettevõtluseteemalises ajakirjas: http://bioneer.ee/eluviis/rohelineettevote

Jaga: