Energiasäästunädala eestvedaja Tiit Pikk jagas Bioneeriga mõtteid energiasäästu teemadel.

Millega Tartu Regiooni Energiaagentuur (TREA) tegeleb?

TREA eesmärgiks on oma spetsialistide teadmiste ja kogemuste abil tõsta kogukondade teadlikust energiakasutuse osas ja anda parimat sõltumatut nõu.

Tartu Regiooni Energiaagentuur on ainulaadne Eestis ning teist sarnase eesmärgiga asutust regioonis ei ole.

TREA soovib olla sõltumatuks energeetikaalaseks nõustajaks eelkõige Lõuna-Eesti piirkonnas, olles teadmiste ja kogemustega abiks nii omavalitsustele, ettevõtetele, korteriühistutele, koduomanikele kui ka tavatarbijatele.

Te olete korraldamas energiasäästunädalat. Kellele see üritus on suunatud?

11.-17. novembril 2013 toimub juba viiendat korda energiasäästunädal, mille eesmärk on panna inimesi mõtlema energia tarbimise vähendamise peale.

Ühte nädalasse on koondatud mitmeid tegevusi ja üritusi, et anda teemale laiemat kõlapinda. Tänavusel energiasäästunädalal käsitletakse peamiste teemadena hoonete energiatõhusust, taastuvenergeetikat ja transporti, kuid nädalal saavad kajastust ka teised energiasäästuvaldkonnaga seotud teemad.

Kutsume energiasäästunädalast osa võtma kõiki ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone, kes toodavad, vahendavad, töötlevad või tarbivad energiat: kellel on energia säästmist puudutav sõnum, mida tarbijatele edastada.

Oleme laiendanud igal aastal energiasäästunädalal osalevate organisatsioonide ringi, eesmärgiga koostada mitmekesine ja sisutihe programm, kus iga energiasäästunädala külastaja leiaks endale mõne meelepärase ja vajaliku ürituse.

Palju on räägitud lihtsatest kodustest nippidest nagu säästvamad lambid, ooterežiimil oleva kodutehnika väljalülitamine, säästva kodutehnika soetamine. Kas teie hinnangul tuleks energiasäästu vaadata kuidagi laiema pilguga? Miks on energia säästmine oluline?

Väikegi energiasääst on oluline, kuna see mõjutab elektriarve suurust. Näiteks tavaline pesumasin võib ooterežiimis tarbida 10 W, mis aasta peale on 87 kWh. Selle rahakao võib igaüks enda elektrimüüja hinnakirja järgi välja arvutada.

Millist abi Teie juurest näiteks korteriühistud või omavalitsused saavad? Millal on käes see hetk, kui on otstarbekas teie poole pöörduda?

Energiaagentuuri poole võib igasugustes energiaküsimustes pöörduda. Oleme suhelnud kohalike omavalitsustega, kellel on probleeme kaugkütte haldamisega ja kes soovivad üheskoos kirjutada projekti Euroopa fondidest raha taotlemiseks.

Korteriühistud uurivad pigem renoveerimise võimaluste, kogemuste ja tehniliste lahendust kohta. Tihtipeale on korteriühistud juba väga informeeritud ja meie asi on seda tõde kinnitada, mis annab teisipidi kindlust juurde otsuse tegemisel.

Oleme konsulteerinud nii ministeeriumi kui ka tavakodanikke. Paremaks infoedastuseks oleme andmas konsultatsioone lisaks Tartu kontorile ka Põlva-, Viljandi-, Jõgeva- ja Võrumaal.

Täpsemat infot leiab meie kodulehelt www.trea.ee, võib ka e-maili päringu saata info@trea.ee.

Kui korteriühistu tahab maja renoveerida, millest ta alustama peaks?

Meie kindel soovitus on renoveerimist ikka komplekselt vaadata. Kui raha on vähe, siis soovitame teha vähemalt komplekse renoveerimise projekti või planeeringu, ja siis järk-järgult hakata lahendust teostama.

Korraga tehes on raharessursi kokkuhoid suurem, aga ka jupiti tehes on võimalik vähemalt tasapisi enda eesmärki täita.

Toetusi kindlasti järgmiste Euroopa struktuurifondidega tuleb: kui palju täpselt selgub loodetavasti juba selle aasta jooksul. Kindlasti on oodata toetust korterelamutele ja omavalitsustele.

Milliseid lahendusi peaks eelistama majade renoveerimisel?

Tänu eramute ja korterelamute renoveerimise riiklikele toetustele on Eesti häid ja halbu lahendusi palju. Meie soovitus on teha enne investeeringut läbimõeldud planeering või tasuvusanalüüs.

Kogemused on näidanud, et metsas ei ole mõtet tuulegeneraatoriga elektrit toota. Teinekord on tasuvam toota päikesepaneelidega elektrit kui kuuma vett, mida ehk alati ei ole võimalik kuskile salvestada. Päikesepaneelidega elektri ületootmise ohtu ei ole.

Kui ehitada uut maja, siis millises ehitusetapis peaks hakkama energiasäästule mõtlema?

Energiasäästule tuleb hakata mõtlema juba siis, kui soovitakse osta maja krunti. Tuleb küsida, kui kaugel on poed, lasteaiad, haiglad ja olulised teenindushooned, kuna täna on ka transpordile kuluv energia arvestatav igapäevane kulu, eriti autokasutajatele.

Teine asi on läbi mõelda hoone ehitamine järgmise 20-50 aasta lõikes: mis ajal, vanuses ja kui suur hulk inimesi mingil perioodil maja kasutama hakkab. Ei ole mõtet ehitada ühe lapsega perele suurt kahekorruselist maja, kui suure tõenäosusega laps lahkub mingi hetk kodust.

Kui hakata võrdlema uut energiasäästliku ja mitte energiasäästlikku hoonet, siis hinnavahe ei ole suur (10-30%). Seepärast ei tohiks olla ka suur probleem, kui seina ehitamisel lisatakse sinna ka natukene soojustust.

Mida kujutavad endast hoonete energiamärgised?

Energiamärgise eesmärk on anda infot, kui palju üks või teine hoone mõjutab meie keskkonda. Võttes arvesse soojakasutuse ja elektrikasutuse koguseid (mida rohkem hoone kasutab energiat ja sellest tulenevalt ka raha), siis seda halvem on energiamärgise näitaja. Paremusjärjestus algab A-st ja lõppeb H-ga.

Kui kasutatakse rohkem elektrikütet, siis seda halvem on energiamärgise näitaja, kuna Eestis toodetakse täna elektrit põlevkivist. Olles käinud Prantsusmaal, siis seal on iga hoone müügi- ja rendikuulutuse juures energiamärgise näitaja, et tavatarbija saaks kohe teada, kui suureks kujunevad kommunaalkulud hoone kasutamisel ühe aasta jooksul. 

Inimesed mõtlevad aina rohkem keskkonna peale ja seepärast muutuvad A-klassiga hooned kindlasti väga popiks järgmise viie aasta jooksul.

Energiasäästu puhul räägitakse palju keskkonna säästmisest. Inimestele on palju arusaadavam aga rahasääst. Kas energiasäästuga tegelemine annab rahasäästu?

Kuna energiahinnad on pidevalt tõusnud, siis rahasääst läbi energiasäästu on märgatav. Eriti kiiresti on seda tunda elektrienergia säästmisel.

Kui tavatarbijale kuvada igapäevaselt tema majapidamise energiatarbimise rahaline kulu, on see palju suurem motivaator säästmiseks kui energiaühikute info (näiteks kwh tundide kuvamine). Sellist praktikat on kasutatud Skandinaavias, kus korterelamute igasse korterisse on paigaldatud eraldi energiaarvesti, mille infot kuvatakse väiksel ekraanil.

Probleem on selles, et inimesed ei tea, kui mida nad igapäevaselt peaksid teisiti tegema ja kui palju üks või teine seade täpselt energiat tarbib. Kuna probleem ei ole väga suur, siis sellega esmajärjekorras lihtsalt ei tegeleta.

Pärast elektrituru avanemist on elektriküttel olevad hoonete omanikud juba kiirustamas küttelahendusele alternatiivide otsimisel. Rahanumber paneb inimesi liigutama ja mõtlema alternatiivsetele lahendustele senisele energiakasutusele.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta