Aprillis jõustus sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, mis võimaldab raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisel inimesel saada erihoolekandeteenuseid, pöördudes otse sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja poole.

„Muudatuste eesmärk on lühendada ja lihtsustada inimese erihoolekandeteenuste saamise teekonda. Enam ei pea teenuse taotlemisel esitama selliseid lisadokumente nagu rehabilitatsiooniplaan või psühhiaatri hinnang. „Varem võis teenuse saamiseks vajalike dokumentide kogumine kesta 3–4 kuud. Kõik sõltus sellest, kui ruttu sai inimene aja psühhiaatri või rehabilitatsioonimeeskonna juurde. Nüüd suhtleb inimene ainult meie juhtumikorraldajaga, kes teeb teenuse saamise otsuse 40 tööpäeva jooksul,“ seletas sotsiaalkindlustusameti teenuste osakonna nõunik Katrin Tsuiman seadusemuudatuse tagamaid.

Inimese toetusvajadust hinnatakse seitsmes eluvaldkonnas, mis on elukvaliteedi tagamiseks vajalikud: sotsiaalsed suhted, vaimne tervis, füüsiline tervis, hõive ja õppimine, vaba aeg ja huvitegevus, elukeskkond ning igapäevaelu toimingud.

Toetusvajaduse hindamisel vaadatakse kõige pealt läbi riiklikes andmebaasides olev info. „See võib olla haridussüsteemis tehtud individuaalne arengukaart, teenuseosutajate kokkuvõtted ja hinnangud, töövõimehindamise hinnangud, varasemad rehabilitatsiooniplaanid, puude taotlemisel esitatud hinnangud, lubatud terviseinfosüsteemi andmed diagnoosi kohta. Suheldakse ka omavalitsusega ja uuritakse varasema teenuste kasutamise kohta,“ seletas Tsuiman. Ta lisas, et andmeid täiendatakse hindamise käigus inimeselt ja tema lähedastelt saadud infoga hetkeolukorra kohta.

Tuginedes kogutud andmetele, otsustab sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja, kas inimese toimetuleku tagamiseks läheb vaja just erihoolekandeteenuseid või piisab teistest sotsiaalhoolekande abimeetmetest. Kui vaja läheb viimast, kontakteerub juhtumikorraldaja teiste sotsiaalhoolekande organisatsioonide või kohaliku omavalitsusega ning teavitab neid abivajavast inimesest.

Erihoolekandeteenused on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealistele, kes vajavad vaimse tervise tõttu juhendamist, nõustamist, kõrvalist abi, hooldust ja/või järelevalvet. Möödunud aasta 31. detsembri seisuga kasutas erihoolekandeteenuseid 5 725 inimest ning teenuste eelarve oli 27,3 miljonit eurot.

Lisainfot erihoolekande teenuste kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Ameti kodulehelt leiab ka juhtumikorraldajate kontaktid, kelle poole erihoolekandeteenuste osas pöörduda.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta