Erkki Peetsalu elab abikaasa Mari ja kolme pojaga Võrumaal, kuhu nad kolisid Tallinnast kuue aasta eest. Erkki tegeleb kommunikatsiooni ja säästva eluviisi edendamisega, Mari loovteraapia ning joogaga. Poisid käivad Rosmal waldorfkoolis-lasteaias, karjatavad kodus Kihnu maatõugu lambaid ning katsetavad koos vanaema Maimuga puhast potipõllumajandust.

Mis on hea elu?

Elu on alati hea - nii oma üllatuste ja keerdkäikude kui ka üles ning alla jõnksudega. Kui sisehääl ei karju, vaid laulab, oled suure tõenäosusega õigel rajal. Aga eks püüa seal alati püsida... Oma elu jõnksudest võiksime osata midagi kõrva taha panna, et paremana edasi minna. Kes selle pusimisega hakkama saab, teab öelda, mis on hea elu.

Kas maa või linn?

Meie pere valis linna asemel maa. Senine elu näitab, et see on olnud õige valik.

Oma pere kogemusest Haanjamaal julgen öelda, et hea on elada jalad maas ja pea pilvedes ning proovida ise hakkama saada.

Millist tulevikku Sa oled loomas?

Tasakaalukamat. Ma usun sinisilmselt, et kõik inimesed on otsimas sisemist tasakaalu. Vahel tähistame seda kooskõla sõnaga ‘armastus’. Kõik, mis on sinu sees, on ka sinu ümber. Kusagil sisimas me ju teame, et oleme osa suuremast elumängust. Me aimame, et iga meie samm mõjutab kogu ökosüsteemi. Argipäevas rahmeldades paistab sageli, et igal inimesel, loomal, putukal on justkui mingi oma asi ajada siin päikese all. Võiksime üksteisel aidata vabaneda silmaklappidest. Kokkuvõttes ei ole ükskõik, mida mõtleme või teeme, sest kõik on üks.

Mis Sind rõõmustab?

Et oleme valinud elamiseks nii huvitava aja. Et majanduskriis tuli just parajal hetkel. Et inimesed on hakanud mõtlema loomulikuma eluviisi ning sisemiste väärtuste üle. Et maailm muutub ja paljud uued lahendused juba toimivad.

Millist haridust lapsed vajavad?

Uus põlvkond vajab lasteaedu ja koole, mis lähtuvad lapse kasvutsüklitest ja toetavad inimese loomulikku arengut. Võiksime liikuda kiiremini teadmuspõhiselt õppesüsteemilt kogemuspõhist kasvamist soodustavate meetodite kasutamise poole. Nõnda saaks uutele alustele ümber kohanduv ühiskond koos säästva majanduse mudeliga kiiremini jalad alla. Hästi toimiva ühiskonna loovad ju õnnelikud inimesed. Senise eduorientatsiooni asemel tasuks alusharidusest kõrgkoolini pöörata suuremat tähelepanu harmoonia taotlusele.

Sa oled üks "konnahüppe" idee eestvedajatest. Mida "konnahüpe" endast kujutab?

Kuna Tiigrihüppe aeg on möödumas, mõtlesime sõnastada uue idee. Konnahüpe ehk kogukonnahüpe on nägemus uutel alustel toimivast ühiskonnamudelist, kus kesksel kohal on inimene, kogukond ja keskkond.

Konnahüppe läbivaks mõtteks on sõltumatuse saavutamine suurtest süsteemidest ja tagasipöördumine tasakaalukama, loomulikuma eluviisi juurde. See võiks tähendada sarnaselt kunagisele edukale rahareformile ulatusliku rohereformi läbiviimist, siirdumist kapitalistlikult tavamajanduselt hoolivamale tänumajandusele ning e-riigi nimetamist ö-riigiks. Konnahüppe märksõnadeks on ‘ökoloogiline innovatsioon’ ja ‘sotsiaalne innovatsioon’.

Igapäevases elus on juba märgata Konnahüppe ajastu algust: see väljendub inimeste püüdluses toidusõltumatuse, energiasõltumatuse, jäätmesõltumatuse, majandusliku ja tehnoloogilise sõltumatuse, sotsiaalse ja vaimse sõltumatuse, samuti infovälja sõltumatuse poole. Lühidalt öeldes, oleme jõudmas koostööni uuel tasemel. Ühiskond saavutab kogukondade sõltumatuse kaudu uue tasakaalu ja sotsiaalse sidususe – positiivse ‘ökoloogilise ja sotsiaalse sõltuvuse’.

Konnahüpe on mõtteviis, mis raamistab inimese muutumist ökoloogiliseks sõltlaseks... Olen kogenud, et selles mõttes on jõudu. Kui üks konn hüppab, on ta lihtsalt üks konn – kui kogu konn hüppab, on ta kogukonn :)

Kuidas ühenda maaelu ja linnainimese ametit?

Nõnda, et võiks proovida võtta elu rahulikumalt ja hakata elama rohkem loodust arvestavalt. Hoogne heinategu ja kiire kirjatöö arvuti taga saavad käia paralleelselt – need ei sega teineteist, vaid täiendavad. Öösel tuleb uni ka parem.

Ka Sul on eeskujusid? Miks?

Mind inspireerivad inimesed maal ja linnas, kes julgevad olla need, kes nad tegelikult on.

Ma austan inimesi, kes on teadlikult valinud traditsioonilise eluviisi ja pole kaotanud huumorimeelt ning elamise lusti.

Ma kadestan inimesi, kellele on kaasa antud hea loodustunnetus.

Ma üllatun inimestest, kes üha enam avastavad oma väge ja kellest kujunevad kaaslaste jaoks omalaadsed majakad.

Ma pean lugu inimestest, kelle lihtsus, sügavus ja kandvus lubab neid nimetada nägijateks või visionäärideks.

Erkki Peetsalu – Loovagentuuri Maailm ja konnahüppe idee eestvedaja.

Intervjuu on tehtud Terve Elu kalender 2010 jaoks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta