National Geographic on maailmakuulus ajakiri, mis jõudis Eesti lugejateni 2011. aasta sügisel. Bioneer uuris ajakirja peatoimetajalt Erkki Peetsalult, kuidas väljaandel läheb.

Milline on ajakirja Eestisse jõudmise lugu?

National Geographic jõudis Eestisse tänu koostööle leedukatega. Nimelt alustas Leedu juhtiv raamatukirjastus Alma Littera mõne aasta eest leedukeelse National Geographicu väljaandmist vastavalt litsetsilepingule, mis on kirjastusel sõlmitud National Geographic Society'ga. Turu-uuringu põhjal otsustati, et Balti riikidest järgmisena on ajakirja väljaandmiseks sobiv paik Eesti. Seejärel hakati otsima tegijaid idee elluviimiseks.

Erkki, kuidas sina jõudsid National Geographicuni? Või jõudis see väljakutse hoopis sinuni?

Minuni jõudis ettepanek kaasa lüüa, aidata meeskonda komplekteerida ning turuletulekut ette valmistada 2011. aasta kevadtalvel. Alguses mõtlesin, et kas mina ikka olen õige inimene aitamaks National Geographicul Eestis kanda kinnitada... Pisut seedisin ja otsustasin, et miks mitte proovida.

National Geographic on tundunud mulle juba ammusest ajast missiooniga ajakirjandusena, mis on minu jaoks just viimastel aastatel saanud üha enam südamelähedaseks.

Kuidas ajakirjal läheb? Kas meie lugeja on ajakirja omaks võtnud?

Ajakirjal läheb hästi: hiljutise TNS Emori uuringu kohaselt ulatub National Geographicu eestikeelse ajakirja ühe numbri lugejate arv keskmiselt 45 000 inimeseni.

Seejuures suurendas National Geographicu turuletulek Eestis ajakirjade auditooriumi tuhandete inimeste võrra, kes varem ajakirju ei lugenud.

National Geographicu Eesti igakuine müük ulatub ligi 10 000 eksemplarini, millest 5500 on tellijad ja ülejäänu moodustab üksikmüük. Nii et võib öelda küll - lugejad on ajakirja omaks võtnud.

Märtsis pälvis National Geographicu eestikeelne ajakiri ka keeleteo nominentide seas äramärkimise, mis tegi meile eriti rõõmu. Eesti keelele paneme tõesti rõhku, seetõttu oleme väga tänulikud selle märkamise ning tähelepanu eest.

Mille poolest National Geographic erineb teistest loodus- ja teadusajakirjadest?

National Geographicul on selja taga 123 aasta pikkune ajalugu. Ajakirja moto on innustada inimesi hoolima oma koduplaneedist. Kuna ajakirja annab välja maailma üks suurimaid mittetulundusühinguid National Geographich Society, suunatakse meediaprojektidest teenitud tulu tagasi nii teaduse, loodushoiu kui haridusprojektidesse.

Kohane on isegi öelda: National Geographicu näol on tegemist kahekordse missiooniga - süvitsi minev uuriv ajakirjandus, mis aitab ühtlasi teha teadust ja veelgi paremini tundma õppida meie koduplaneeti.

Kuidas saadakse National Geographicu ajakirjanikuks? Mismoodi valitakse ajakirja lugusid?

National Geographic töötab nii koosseisuliste kui vabakutseliste kaasautoritega, seda nii kirjutajate kui fotograafide osas. Rahvusvahelisse toimetusse tööle pääsemise kogemus on selja taga väliseesti ajakirjanikul Priit Vesilinnul, kes töötas ajakirjas ligi 30 aastat, kuni pensionini, ja oskab selle kohta kindlasti rohkem rääkida.

Lugude valimise protsess on pikk ning põhjaliku eeltööga. Toimetuse siseselt esitletakse erinevaid ideid ning kaitstakse neid laiema ringi toimetajate ees, misjärel langetatakse otsus, milliste teemadega tööle hakatakse.

Kui ajakirjanik või fotograaf saadetakse nö missioonile, annab ta sealt ka jooksvalt tagasisidet, et vajadusel teemapüstitust täpsustada. Protsess on pikalt ette planeeritud, täna tegeletakse ajakirja peakontoris juba 2013. aasta materjalidega.

Kuidas sünnib National Geographic Eesti ajakiri? Kellele tuleb ajakirja eest aitäh öelda?

Eestikeelne ajakiri avaldab samaaegselt samu materjale, mis ingliskeelne originaal. Vahel teeme siinse toimetusega teemavalikus ka pisikesi korrektiive, lisades näiteks mõne materjali, mis meie lugejale rohkem huvi võiks pakkuda.

Ingliskeelsed algmaterjalid, mis meile tõlkimiseks ja toimetamiseks saadetakse, on väga põhjalikud ning varustatud täiendavate faktidega, mis aitavad nii tõlke kui toimetajaid.

Pärast ingliskeelsete tekstide tõlkimist ja toimetamist lähevad need ülevaatamiseks kohalikele ekspertidele eri valdkondadest ning tagasi Washingtoni, kus eestikeelsed teksti tõlgitakse tagasi inglise keelde. Selle eesmärk on aidata kaasa autentse ja sisuliselt täpse materjali valmimisele kohalikus keeles.

Kui oleme saanud nii Eesti ekspertidelt kui USAst tagasiside materjalide kohta, saavad tekstid kohapeal lõpliku lihvi. Nüüd algab kujundusprotsess, millele järgneb küljetoimetamine ja keelekorrektuur ning lõplik korrektuur.

Eestikeelse ajakirja lugejani jõudmise eest seisab hea kümmekond inimest, kellest osad on toimetuses tööl ja osad vabakutselised. Neile kõigile võibki aitäh öelda, sest nad on igati tunnustust väärt.

Räägitakse, et National Geographicu lugude valmimine on väga pikk protsess. Miks nii?

Ühe pika uurimusliku artikli ettevalmistamine ja kirjutamine võib võtta rohkem kui aasta, on olnud ka pikemaid valmimistsükleid.

Kui pikema teemaloo materjal on ajakirjaniku poolt läbi töötatud, asuvad selle kallale nö uurijad, kes täpsustavad üle kõik faktid ja seosed, pärast seda on oma lõplik sõna öelda toimetajatel.

National Geographicu töökoda.

Nii et mõnikord ilmubki ajakirjanikul Natioinal Geographicus vaid üks lugu aastas. Sama on tippfotograafidega, kes pikkade teemalugude juurde pildistavad 15 000-30 000 fotot, millest toimetuses tehakse lõplik valik ca 15-20 fotot.

Kas National Geographic on ettevõttena keskkonnahoidlike vaadetega?

National Geographic lähtub oma tegevuses keskkonnahoidlikest põhimõtetest, seda nii tööprotsessi korraldamisel, peakontori energiakasutuses, materjalikasutuses jm.

Paberitootjad, kelle paberit ajakiri rahvusvaheliselt kasutab, lähtuvad rangetest keskkonnanõuetest.

National Geographic Society peakontor Washingtonis.

Peale ajakirja tegeleb National Geographic Society veel paljude meediavaldkondadega, kus samuti järgitakse jätkusuutliku majandamise põhimõtteid.

Kas inimesed saavad National Geographicu valmimisele ise ka kaasa aidata? Või on parim panus, mida teha saab, osta ajakirja?

Kõigil lugejatel on võimalus saata ajakirjale oma pilte, mis võivad ilmuda ajakirja rubriigis "Nägemused. Sinu võte".

Nii toimetuse kui lugejate hääletusel valitakse välja parimad fotod, mille avaldamiseks selles rubriigis ei pea olema elukutseline fotograaf.

Professionaalsed loodusfotograafid teevad mõistagi ise selle nimel tööd, et pälvida National Geographicu tähelepanu ja pääseda oma pikemate fotolugudega ajakirja. Midagi põnevat on sellel suunal tulemas ka seoses Eestiga, lähemalt saab rääkida enne suve.

Lugeja esmane ja suurim panus saab kindlasti olla ajakirja lugemine, mis näitab teadlikku valikut eelistada kvaliteetajakirjandust, aidates seeläbi ka ajakirjal seda missiooni täita.

Kas ajakiri on ka järelmüügis?

National Geographic Eesti ei ole järelmüügis, st vanu ajakirja numbreid selle jaoks spetsiaalselt ei säilitata. Samas, kui kellelgi on mõni seni ilmunud numbritest puudu, võib toimetusega siiski ühendust võtta - võimalusel püüame aidata.

Mis sind isiklikult National Geographicu juures innustab? Oled sa midagi olulist nende kuudega õppinud?

Mind innustab mõte, et miski pole võimatu siin päikese all! Kui ma kord ammu endamisi mõtisklesin ja unistasin, et millega võiksin kunagi tegeleda, siis selline missiooniga ajakirjandus oli üks mu unistusi. Erinevatel eluetappidel on meil kõigil erinevaid väljakutseid, minul hetkel National Geographic.

Ühtlasi on see olnud minu jaoks hea näide sellest, et kui vahel õnnestub tõesti väga puhtalt unistada ja visioneerida, kipuvadki need unistused kiiresti täituma. Seega, peab olema väga ettevaatlik ja tähelepanelik, millest unistada...

National Geographic on mulle taas kinnitanud, et tänapäeval ei ole vahet, kus elada ja töötada. Paljusid "kontoriameteid" on võimalik pidada maal elades. Minu üheks tingimuseks ajakirjaga tegelema hakkamisel oli see, et ma ei peaks istuma linnas toimetuses. Ja seda ma tõesti ei pea - suurema osa ajakirjaga seotud tööst saan teha Haanja kodukontorist, mis on minu jaoks tõepoolest tähtis.

Mõnus on mõelda, näha ja kogeda, et head asjad saavad alati teoks - kui aeg, koht ja muud tingimused klapivad. Ehk nagu ütlevad targemad: kõik mis juhtub, on õige :).

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta