Majanduskriis koputas uksele ja astus sisse. Tuli vaikselt nagu katk keset pimedat keskaega ja niidab nüüd valimatult – kaduvikku vajub nii omasid kui võõraid. Miski pitsitab sisemuses. Kas ka mina? Kas see on lõpp? Ümberringi kostab oigeid.

2009. aasta argipäev algas ettevõtjale nagu halb kriminull. Äriilmas valitsevad maailmalõpu meeleolud. Müük kukub, kulud kasvavad, laenusilmus kaela ümber ei lase hingata. Keegi petab, keegi saab kinga, iga teine on võlgu. Rahvusvaluutad kaotavad ükshaaval väärtust, pessimistlikumgi prognoos ei pea enam paika. Vaid vähesed suudavad selles segadikus kaineks jääda.

Suurpuhastuse aeg

Kas Sa ise pole tabanud end mõttelt, et suurpuhastust oli tegelikult juba ammu tarvis! Kauboikapitalismi aeg saab nüüd läbi. Ent see ei ole lõpp, see on uue algus. Uue, säästva majandusmudeli juurutamine on juba alanud. Kuid ainult targad jäävad ellu.

Meile tuttav globaalne majanduspilt muutub. Kasvavas usaldamatuse õhkkonnas läheb riikidel välisraha saamine üha keerukamaks. Eksporditurgude ärakukkumise järel saab senisest tähtsamaks kogukonnapõhine majandus, regionaalne ja lokaalne mõõde. Usaldus sünnib kohapeal ning seda on lihtsam tagasi võita omade ja omasuguste seas, olgu siis oma külas, oma riigis või lähinaabrite juures.

Kõlab justkui valimisjutt... aga paraku ei ole. Paraku peamegi oma igapäevaseid majandusotsuseid ja tarbimisharjumusi hakkama ümber vaatama täiesti uuest vaatenurgast. Mida ja kui ökonoomselt mu ettevõte toodab, kuidas mu tegevus mõjutab inimesi ja keskkonda, kas kasutame taasutvaid energiaressursse. Seoste ring on palju laiem. Kui säästlikus majas elame, millega kütame, kas sööme kohalikku toitu ja toetame kohalikku tootjat ning seeläbi uuesti kohalikku tarbimist jne.

Küsimusi on palju, neist peamine: milline on üldse see väärtus, mida me igapäevaselt oma eluga endale ja teistele pakume. Ja veel – kas minu jalajälg siin maamunal suurendab või vähendab meie koduplaneedi ökoloogilist tasakaalu.

Mis see minusse puutub?

Juba kuulsin seda küsimust! Rohkem ei puutugi kui niipalju, kas Sina ja Sinu ettevõte jääte selles suurpuhastuses ellu. Neid, kes jõuavad äratundmisele, et maailm on jõudmas uude ehk rohelise majanduse faasi, lisandub iga päevaga. Isegi õppinud majandusinimestel on kiirlahenduste tagavara otsa lõppemas. Küsimus ei ole ka sugugi päevapoliitiline, vaid eksistentsiaalne.

Tundub uskumatu, aga uue majandusmudeli puhul ei saa otsustavaks hind, vaid südametunnistus – kõiges. Sinust ja meist sõltub, kui edukaks kujuneb Eesti: kas saame uue majanduse suunanäitajaks või jääme sabassörkijaks. Millist äri me ajame, milliseid pakkumisi teistele teeme ja ise vastu võtame. Seegi sõltub meist endast, kas üldse suudame põhimõtteliste muutuste vajadust tabada.

Ma ei muretse, kaua majanduses käärib või pikalt kroon veel vastu peab? Muretsen, millal lõpeb ärisektori lühinägelik kasumiahnus, edasiliikumine üle laipade, käteväänamise taktika ja löögid allapoole vööd. Rasketel aegadel maksab eneseväärikus ja ausus, õlatunne ja koostöö. Me võiksime ajada uutel alustel äri mõnuga ja puhta südamega, mitte rusikas taskus. Ainult nii suudame end uuesti üles töötada, anda elujõudu säästvale mõtteviisile ja tõestada end rohelise majanduse pioneerina.

Aspiriinist enam ei piisa

Poliitikute ja majandustippude retoorikat kuulates tundub, et mõistus hakkab otsa saama. Maailmamajandus, mis põeb pikaks veninud tarbimispeo järgset pohmelust, on saanud tõsisema mürgituse kui alguses paistis. Ilmselt ei saagi tsüklisse sattunud majandust ravida väikese hommikuse pealevõtmisega. Aspiriinist ka enam ei piisa, sest pilk jääb ikka tuhmiks ja enesetunne halveneb...

Majanduskriis läheb Sinust mööda, kui muudad oma senist mõtteviisi ja käitumist, oled avatud ja nutikas. Uued tehnoloogiad on üks võimalus, kuidas saavutada suurem säästlikkus ja aidata samas hoida ökosüsteemi tasakaalu. Ühiselt teadlikke valikuid tehes jõuame uue edu lainele, biotehnoloogia ja IT-lainelt säästva majanduse lainele. 

Tavapäraseid mõttemudeleid muutes võib leida uusi lahendusi, mille võimalikkuses ja vajalikkuses pole paljud otsustajad veel veendunud. Traditsioonidele ja tunnustatud majandusteooriatele tuginev avalikkus ei ole leidnud olemasolevale süsteemile head alternatiivi. Siiski, võimalused põhjatust august mäkke jõuda on olemas. Nimetagem seda siis Plaan B, ja see pole sugugi halb plaan, pigem vastupidi!

Kellel huvi neil teemadel edasi mõtiskleda, soovitaks lehitseda erinevaid arutlusi alternatiivsete arenguvõimaluste kohta. Üheks neist on Lester R. Browni raamat “Plan B 3.0. Mobilizing to Save Civilization”, mis on kättesaadav ka veebis (aadressil http://www.earthpolicy.org/Books/PB3/Contents.htm).

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta