Jätkates mõtisklemist uut tüüpi majandusmudeli ehk rohelise majanduse üle, oleks mõistlik kaardistada eluvaldkondi, kus on juba praegu märgata säästvate põhimõtete juurdumist. Globaalsed arengud näitavad, et märksõna ‘roheline’ on kujunemas paljude majandussektorite uue arengu võtmesõnaks.

Roheline energia

Taastuvenergia lahenduste väljatöötamine ja uudsete energialahenduste pakkumine on rohelise energia eesmärk, vabastamaks maailma fossiilsete energialiikide haardest. Energia tähendab riigi tasandil ka iseseisvust, tugevust, julgeolekut, seepärast pööravad kõik maailma suuremad riigid rõhku energeetilise iseseisvuse saavutamisele ja energiajulgeoleku tagamisele.

Tuntuimad rohelise energia ehk taastuvenergia liigid on tuule-, vee- ja päikeseenergia, ent siia kuulub ka biokütuste ning mitmete muude alternatiivsete energiaallikate kasutuse edendamine. Üks viimase aja põnevamaid investeeringuid taastuvenergia sektoris oli Araabia Ühendemiraatide fondi Masdar 120 miljoni euro suurune investeering Soome tuulikuvalmistajasse WinWind – firmasse, mille tegevus toimub suurel määral ka Eestis. Kuigi tuuleenergia sektori kiire kasvu aeg on erinevalt päikeseenergia tehnoloogiate ja seadmete tootjatest tänaseks möödas, pakub see investorile siiski olulist stabiilset kasvu. “Ratsa rikkaks” meetodil ei olegi mõtet investeeringuid rohelisse energiasse käsitleda, pigem saab edu loota pikemas perspektiivis.

Roheline tööstus

Keskkonnasäästlike tehnoloogiate väljatöötamine puudutab energiatootmise ja IT sektori kõrval otseselt ka maailma üht suurimat tööstusharu: autotööstust. Elektri- ja vesinikuautode, päikeseenergial või kütuseelementide toel liikuvate sõidukite arendus käib täie hooga. Juba on väiksemad arendusfirmad teatanud esimestest turule jõudnud elektriautodest, suurtest tegijatest teavitas äsja BMW Grupp elektrimootoriga MINI katsetamisest USA turul – proovipartii suuruseks 500 autot.

Eestis on rohelise tööstuse heaks näiteks trükikoda Ecoprint, mis muutis oma tootmise läbinisti keskkonnasõbralikuks ning kasutab ka taastuvenergia ressurssi. Uut tüüpi tuulepargid ja päikeseenergia jaamad, hüdrojaamad, maasoojusenergia efektiivsem ärakasutamine jm taastuvenergia lahendused võimaldavad ka energiamahukatel tootmisettevõtetel pöörata oma tegevuses uus lehekülg.

Roheline ehitus                                                                                                               

Ökoloogiline ehitus kogub populaarsust kogu maailmas. Looduslähedaste materjalide ja traditsiooniliste ehitusvõtete kasutamine on au sisse tõusnud ka Eestis. Hoonete põhikonstruktsioonina kasutatakse üha enam looduslikke ja taastuvaid materjale – palki, savi, põhku, kasutatud telliseid jm. Menukate soojustus- ja viimistlusmaterjalide nimistusse on lisandunud pilliroomatt, linavilt, savikrohv, kaseiinvärvid jne. Tähelepanu alla on tõusnud ka maja sobivaim paigutus looduses ja elanikest lähtuv vaade parimale asukohale geobioloogia teadmistest lähtuvalt, et tagada nii hoone kui selle elanike sisemine harmoonia.

Samuti on fookuses hoone ehitamise ja hilisema ekspluatatsiooniga seotud ressursikasutus ehk ökoloogiline jalajälg. Selles osas on ehitusvaldkond suure sammu astunud nn passiivmaja standardi väljatöötamise ja juurutamisega. Euroopas on palju piirkondi, kus passiivmaja on väga levinud ja väljendab ilmekalt uue ajastu jõudmist ehitusse. Tavalisest majast kümme korda väiksema energiakuluga passiivmaja ehitamisel kasutatakse looduslikke materjale ja uusi tehnoloogiaid, et võimaldada elanikel hoida hilisemad elamise kulud väga madalad. Seejuures ei ole passiivmaja sugugi kallim tavalisest energiakulukast majast.

Roheline toit

Toidutootmise suunda hakkab kindlasti mõjutama ülemaailmne majandusseisak koos kütusekriisiga. 2008. aasta näitas ju äärmuslike kütusehinna kõikumistega sektori tundlikkust mitte ainult reaalsetest energiavarudest, mis fossiilsete kütuste hinna puhul oluliseks teguriks, vaid ka poliitilistest ja globaalsetest mõjudest. Selle valguses räägitakse globaalse majanduse asemel üha enam regionaalse majanduse taasärkamisest. Võtmesõnaks toidutootmises saab kohalik tasand.

Mahe- ja ökotootjad tõstavad pead nii Eestis kui mujal maailmas, kohalikud tooted muutuvad üha populaarsemaks. Mida kodule lähemal kasvanud toitu sööme, seda väiksemad on transpordi ja müügikulud ning seda puhtam ja sobivam meie organismile on ka toit ise. Seepärast on hästi käima läinud Ökosahvri sarnased toiduringid, mille näiteid leiab juba üle Eesti. Toiduringid kasvavad suurte poekettide kõrval oluliseks tegijaks, kogukonnapõhine toidutootmine ehk kogukonnatalud loovad oma võrgustiku. Panuse muutusesse annavad ka ökopoed, mis Eestiski laiendavad tasahilju haaret ja kujundavad oma nägu. Kaubamärgiga Maa tähistatud ökopoodide kett oli ilmselt üks esimesi, mis vähemteadlikule tavainimesele ökopoe ühtäkki nähtavaks muutis.

Roheline turundus

Ettevõtete rohelisem kuvand algab organisatsiooni sisulisest muutusest ja väljendub tema inimestes ning tegemistes. Säästlik ja keskkonnasõbralik majandamine ning selle eksponeerimine koos avalikkuse teadlikkuse tõstmisega on rohelise turunduse põhisisu. Läbi selle saavad rohelise majanduse suunas liikuvad ettevõtted end teistest eristada ja laiemalt teadvustada.

Maailmas tugevalt kanda kinnitanud rohelise turunduse suund on jõudnud ka Eestisse. Esimesed siinsed ettevõtted on avastamas rohelise turunduse võimalusi ja otsivad väljundeid. Rohelise turunduse puhul on oluline aga märkida, et kõik tuleb rajada aususele ja väited keskkonnale orienteeritud tegevuspõhimõtete järgimisest peavad vastama ka tegelikkusele. ‘Rohepesu’ kõlab sama halvasti nagu ‘rahapesu’ ja läheb silmakirjalikule ettevõttele avalikkuse silmis kalliks maksma.

Roheline turism

Eestis on juba mitu aastat korraldatud turismiettevõtjatele mõeldud turismiteadlikkuse ja koolitusprogrammi raames koolitusi, et tutvustada säästva turismi põhimõtteid. EASi Turismiarenduskeskuse toel peetavate koolituste käigus saavad majutusettevõtted ülevaade säästva turismi põhimõtetest ning Rohelise Võtme süsteemist. Selle märgiga tunnustatakse majutusettevõtete keskkonnasõbralikku tegevust ja propageeritakse säästva majandamise põhimõtteid.

Värskeim rohelise turismi alane algatus kulmineerus 2009. aasta veebruaris turismimessil TourEst. Nimelt toimus siis Rohelisema Turismi Foorum, mille käigus tunnustati esmakordselt Rohelise Võtme võistlusmängu parimaid. Aastaauhinna 2009 võitja, Pühajärve SPA hotell, valiti välja keskkonnasõbraliku ja säästva turismi pilootprojekti raames parimate rohelise turismi projektide esitajate seast.

Roheline meedia

Tasakaalukamat elukorraldust ja majandamist puudutavate sõnumite vedavaks mootoriks on kujunemas kogu maailmas alternatiivmeedia. Eestis on üheks sellise kanali näiteks säästva ja tervikliku eluviisi portaal Bioneer.ee, mis avas uksed maikuus ja on tõusnud lugejate lemmikuks 0-kroonise turunduseelarvega. Tugevaid ja sõltumatuid kodanikuajakirjanduse näiteid leiab lähedalt ja kaugelt, neist tuntumad ilmselt TheRealNews.com, NaturalNews.com, NowPublic.com jt.

Täna on need alternatiivsed kanalid veel teadlikuma auditooriumi pärusmaa, kuid peagi saavad igapäevaseks infokanaliks massidele, kes on väsimas kolletuvast tavameediast. Uutel alustel toimiv meedia pakub omapoolset tuge rohelise majanduse põhimõtete laiemaks juurdumiseks.

Roheline kool

Keskkonnasõbraliku mõtteviisi ja säästvate tehnoloogiate juurutamine peaks algama maast madalast: igapäevastest otsustest toidu, riiete, prügi sorteerimise, energiakasutuse jt eluliste teemade lahendamisel. Teadlikkus algab kodust, koolist ja täiskasvanutest. Kõige raskem on mõtlemise muutust läbida täiskasvanutel, seepärast saab ulatuslikum teadlikkus kasvada koos lastega, saades impulsse koolist.

Üks näiteid looduslähedasema kooli sünnist on Eestis värskelt olemas. 2008. aasta novembris Saku vallas pidulikult avatud Kurtna Kool ei paista silma mitte ainult katusel paiknevate päikesepaneelide poolest, vaid eristub teistest ka uudse õppesuunaga “Inimene ja keskkond”. Lapsesõbralikke värvilahendusi, looduslikke materjale ja säästvaid tehnoloogiaid kohtab selles koolis mitmeid. Kõige tähtsam on aga selle päikeseenergiast pakatava maakooli õpetajate soov pakkuda lastele haridust, mis vastaks senisest rohkem muutuva maailma vajadustele.

Vanemate teadlikkusega tegeleb sellest õppeaastast ka Rosmal tegutsev waldorfkool, mis käivitas edukalt Vanemate Kooli. Täiskasvanud saavad omal nahal järgi proovida õppemeetodeid, mis lähtuvad lapse loomuliku arengu vajadustest. Huvi kord kuus toimuva Vanemate Kooli tundide vastu oli nii suur, et selle aasta algusest pandi tööle “paralleelklassid”. Lapse haridusteed planeerides jõuab üha enam peresid arusaamiseni, et loomulikke õppemeetodeid kasutades kasvab lapsest õnnelik ja ümbritseva maailmaga paremini suhestuv terve inimene. Seetõttu on ka antroposoofilisele maailmakäsitlusele tugineva Rosma kooli ja lasteaia ümber kogunenud viimastel aastatel järjest rohkem teadlikke vanemaid.

Erkki Peetsalu, Loovagentuur Maailm / www.maailmad.ee

Sarnased artiklid