Esimene leid ei asunud kodunt sugugi mitte kaugel. Vaid viis minutit jalgrattasõitu lainetaval suurel koplimaastikul, tõi mulle esimese lainetava looduspala mulle suhu. Seal kopliäärses metsas oli suur haab, mis seest õõnes.

Kui torm ta meetrikõrguselt maha kord murdis, selgus, et seal oli olnud rebaste kodu. Esimene suur leid jäi minu enda teada.

Tänuks sellele algas minus palade monoloog, mis kestab tänase päevani välja. Käisin kännurebaste kodu hiljemgi vaatamas, ka siis kui neid enam sealkandis ei elanud.

Siis oli ta vaid ühe üksiku Reinu ajutine peatuspaik. Haavakänd lagunes kümne aastaga. Järgi jäi esimene palake ja uus huvitav kõne iseendaga. Kopli lainetaval maastikul olin seal sage külaline. Kännus kodu omavad rebased olid seal samuti. Ehk nemad mind otsima hakatuseks panidki. Ja seda ma ju sellest ajast saadik teinud olengi.Otsinud looduses hetki, mida kirja panna.

Neeruti, 1979.

Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta