Vormsi saarele tegin oma ringid peale kahe nädalaga. Esmatutvuseks läksin esimesel õhtul juba kolama.Rebane, kes Rumpo külas tee peal üle tee läks, oli valge kanaga lõugade vahel.
- Marek Vahula lood
- 25. mai 2023
Nii sai saare esimene lugu kirja pandud. Õnnelik lugude jahimees oli õnnelik nagu õnnelik kanavaraski. Kui kaks õnnelikku kohtuvad, siis on suurt õnne oodata.
Selle suve suur õnn oli üks saar ja seal veedetud kaks nädalat ning leitud suve ja saare palakesed. Õnnelik sellise suvealguse üle, olin nii mina kui ka rebane, see, kes ei pannudki mind üldse tähele ja oma teed läks koos kanaga.
Pärast õhtul lugu kirja pannes, meenus saarde tulek suure seltskonnaga ja see, et mina esimese õhtu parima loo saarelt leian, rääkis iseenda eest, et ma igal pool lugude jahist lugu pean, seda just ihuüksinda ja ka võõraste saarte peal.
Üksinda algas seal minu lugu ja üksinda see kestis kaks nädalat. Kõik ülejäänud vaid kogusid taimi ja õppisid nende nimesid. Mina tegin oma parimat tööd, käisin lugusid jahtimas. Ehk oli nii mõnigi nende õppurite seas kade minu peale ja seda siis kui oma uusi lugusid teistele õhtuti tutvustasin.
Ja kadedus ongi minu puhul see, millega alati harjunud olen ja mis mind lugude jahimehena alati saadab. Ka Vormsi saare peal.
Vormsi, 1991
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
