Värske arengukoostööd käsitleva Eurobaromeetri uuringu kohaselt toetab lausa 90% eurooplastest kolmandate riikide toetamist vaesuse vähendamise nimel.
- Inimene, kogukond, ühiskond
- 7. mai 2021
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Eelmise aasta lõpus viidi kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides läbi iga-aastane Eurobaromeetri uuring, mis käsitles eurooplaste hoiakuid ja arvamust arengukoostöö ja selle prioriteet-suundade kohta. Mitmete küsimuste puhul on näha olulist kasvutrendi Eesti elanike toetuses arengukoostöö osas.
Aastataguse uuringuga võrreldes on oluliselt tõusnud eurooplaste toetus tervishoiu arengusse suunatud koostöö osas. Lausa 36% eurooplastest peab seda prioriteetseks arengukoostöö suunaks. Tervishoiu prioriteetsuse tõus on tugevalt seotud pandeemiast tingitud ebavõrdsuse süvenemisega kogu maailmas. Tervishoiu kannul peeti teiseks kõige olulisemaks arengukoostöö tegevussuunaks haridust (35% vastanutest), rahu ja julgeolekut (32%) ning majanduskasvu ja tööhõivet (29%).
Eurobaromeetri uuringu kohaselt toetavad EL-i kodanikud ka kliimamuutuste takistamist ja Aafrika-suunalist koostööd. Lausa 88% eurooplastest peavad oluliseks kliimamuutuste-alast koostööd kolmandate riikidega; Eestis toetab seda suunda 76% vastanutest, kusjuures üle veerandi ehk 27% küsitletutest peab seda lausa väga oluliseks. Koostööd Aafrika riikidega kestliku arengu ja mõlema mandri majanduskasvu nimel soovib tugevdada 81% eurooplastest ja 62% eestlastest. Kuigi näitajad on taaskord suhteliselt erinevad, on Eesti elanike seas suurenenud toetus Aafrikaga koostöö vastu lausa 10% võrra.
Arengukoostöö Ümarlaua tegevjuht Agne Kuimet leiab, et selle aasta Eurobaromeetri uuring näitab ilmekalt, kuidas inimesed saavad aina rohkem aru sellest, kuidas maailm on omavahel seotud. “Me näeme, kuidas soovitakse kliimamuutuste teemal koostööd teha üle maailma, kuidas Euroopas saadakse aru, et vaesuse vastu võitlemine arenguriikides aitab kaasa migratsioonisurve leevendamisse ja kuidas terve ilma haridustaseme tõstmine aitab kaasa meie ühiste probleemide lahendamisse. Seetõttu ongi oluline, et ka Eesti, teiste Euroopa riikide eeskujul, jätkab arengukoostöösse suunatud vahendite suurendamist 0,33% poole RKT-st- mis on eesmärk, mille poole ka Eesti püüdleb.”
Eesti vastajad pidasid kolmandate riikidega koostööd vaesuse vähendamise nimel mõnevõrra vähemoluliseks, see leidis toetust 81% vastanute seas. Kui EL keskmisena peab vaesuse vähendamist kolmandates riikides Euroopa prioriteediks 77% kodanikest, siis Eestis priotiseerib seda 48% vastajatest. Seega on Eestis toetus kasvanud aastaga lausa 14% võrra. On näha, et pandeemia tingimustes on Eesti elanikud hakanud väärtustama arenguriikide toetamist varasemast oluliselt enam. Huvitava erinevusena pidasid Eesti vastajad kõige olulisemateks arengukoostöö tegevussuundadeks rahu ja julgeolekut (toetas 43% ), haridust (41%) ning puhast vett ja sanitaartingimusi (40%).
Viimase olulise näitajana näeme hoiakuid noorte inimeste rolli kohta arengukoostöö ja üleilmsete väljakutsete puhul. 90% eurooplastest ja 89% eestlastest peavad arenguriikide noorte rolli keskkonnaprobleemide lahendamisel oluliseks. Veelgi suuremat rolli nähakse majanduslike ja sotsiaalsete probleemide osas - 89% eurooplastest ja lausa 95% eestlastest arvavad, et nende väljakutsete lahendamisel mängivad arenguriikide noored olulist rolli.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
