Alates 3. augustist hakkab Euroopa Liidus kehtima esimene ühtne looduskaitseliselt ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekiri, millesse kantud liike ei tohi importida, transportida, turustada, pidada, paljundada ega loodusesse lasta.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialisti Merike Linnamäe sõnul on nimekirjas need liigid, kel on loodusele oluline negatiivne mõju ning kelle vastu tuleb koos teiste riikidega ühtselt võidelda. „Võõrliikide levik riigipiiridest teadupärast ei hooli, mistõttu on vaid ühel piirkonnal üksi raske midagi ette võtta, kui naabrid tegevusega kaasa ei tule,“ nentis Linnamägi. Eelmise aasta lõpus Euroopa Komisjonis heaks kiidetud nimekirja koostamisse panustasid nii teadlased kui ametnikud üle Euroopa.

Esimeses nimekirjas on 37 liiki, kuid nimekiri hakkab ajas muutuma ehk sinna plaanitakse peagi uusi liike lisada. Nimestikku on võimalik kanda ka liike, mida Euroopa Liidus ei ole veel leitud, kuid mille ohtlikkust teadusandmete põhjal eeldatakse. See võimaldab impordi ja transpordi keeldudega nende Euroopa Liitu jõudmist ära hoida või vähemalt edasi lükata.

Nimekirja kantud liikidest on Eesti looduses teadaolevalt esindatud kaheksa, lisaks on osa liike ilmselt olemas inimeste akvaariumides, kodus lemmikloomana või aedades. Nimekirjas on meil juba tõrjes olevad pärsia karuputk ja sosnovski karuputk, samuti Eestis juba praegu impordi ja kasvatamiskeeluga signaalvähk, kaugida unimudil ja hallorav. Ennetava meetmena oli Eesti jaoks väga oluline ka pesukaru nimekirja kandmine.

Nimekirja kinnitamisest on mõjutatud nii lemmikloomaomanikud, aiandus- ja lemmikloomakauplused, maaletoojad, kasvatajad, (hobi)aednikud, maaomanikud kui ka teadlased.

Nimekirja kantud loomi võib lemmikloomana edasi pidada, kui need ei paljune ega loodusesse pääse. Samuti võivad poed neil varuks olevad lemmikloomad aasta jooksul inimestele müüa, kuid uued omanikud peavad samuti tagama, et lemmik loodusesse ei pääse ega paljune. Loomade kasvatamine kaubanduseesmärgil (st loomad, kes pole lemmikloomad) on keelatud ning loomad tuleb humaanselt hukata ja neid võib tavapärasel viisil realiseerida. Määrus reguleerib vaid elusloomi, loomadest tehtud tooteid määrusega ei reguleerita.

Keelatud on ka võõrliikide nimekirja kantud taimede import, nagu ka nimekirja kantud pärsia ja sosnovski karuputke müük ja kasvatamine. Aastane üleminekuaeg teiste taimede osas tähendab, et poed võivad oma lao jäägid aasta jooksul maha müüa, kuid kasvatada tohib ostetud taimi vaid sisetingimustes, kus loodusesse levimine on välistatud. Juba olemasolevate nimekirja kuuluvate taimede uuenemist tuleb vältida ja astuda samme nende paljunemise vältimiseks (nt õite eemaldamine enne seemnete valmimist) ning kasvatamise lõpetamiseks.

Nimekirja kantud liike võib erandkorras kasutada ainult teadustöö, ex situ liigikaitse või meditsiini eesmärgil. Selleks tuleb taotleda erandluba ning tagada, et liik ei pääseks loodusesse. Lube hakkab väljastama Keskkonnaamet.

Võõrliigid on liigid, mis on sattunud uude kohta inimese tahtliku või tahtmatu tegevuse tagajärjel, neist osa on aga uues leiukohas nii edukad, et muutuvad looduskaitseliseks probleemiks. Samuti on järjest teravamalt tunda võõrliikide mõju majandusele. Rahas on kahju sageli väga raske hinnata, ent arvatakse, et Euroopa Liidus on võõrliikide tekitatud kahju aastas vähemalt 12 miljardit eurot.

Esimesse nimekirja kuuluvad (tärniga tähistatud ka Eesti looduses leitud liigid):
• Baccharis halimifolia - soolak puisaster
• Cabomba caroliniana - karoliina näkijuus
• Callosciurus erythraeus - puna-kabeorav
• Corvus splendens -  õuevares
• Eichhornia crassipes - harilik vesihüatsint
• Eriocheir sinensis - hiina villkäppkrabi*
• Heracleum persicum - pärsia karuputk*
• Heracleum sosnowskyi - sosnovski karuputk*
• Herpestes javanicus - täpikmangust
• Hydrocotyle ranunculoides - tulik-vesipaunikas
• Lagarosiphon major - kähar näkikatk
• Lithobates catesbeianus (Rana catesbeiana) - härgkonn
• Ludwigia grandiflora - suureõieline ludviigia
• Ludwigia peploides - vaipludviigia
• Lysichiton americanus - ameerika kevadvõhk*
• Muntiacus reevesi - hiina muntjak
• Myocastor coypus - nutria*
• Myriophyllum aquaticum - brasiilia vesikuusk
• Nasua nasua - ninakaru
• Orconectes limosus - ogapõskne vähk
• Orconectes virilis (eestikeelse nimeta vähk)
• Oxyura jamaicensis - valgepõsk händpart
• Pacifastacus leniusculus - signaalvähk*
• Parthenium hysterophorus - prügi-neitsirohi
• Perccottus glenii kaugida - unimudil*
• Persicaria perfoliata (Polygonum perfoliatum) - haakuv kirbutatar (haakuv kirburohi)
• Procambarus clarkii - punane soovähk
• Procambarus sp. (Procambarus fallax forma virginalis marbled crayfish) - marmorvähk
• Procyon lotor - pesukaru
• Pseudorasbora parva - ebarasboora
• Pueraria montana (Pueraria lobata) - hõlmine pueraaria
• Sciurus carolinensis - hallorav
• Sciurus niger - rebasorav
• Tamias sibiricus siberi - vöötorav
• Threskiornis aethiopicus - valgesilm-iibis
• Trachemys scripta - punakõrv-ilukilpkonn*
• Vespa velutina nigrithorax - aasia vapsik (aasia herilane)

Rohkem infot uuest võõrliigimäärusest leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt. Samast leiab ka galerii kõikide nimekirjas olevate liikide kohta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta