Nendes kahes aruandes, mille on koostanud loodusvarade säästva majandamise rahvusvaheline töörühm, kutsutakse seadusandjaid ja poliitikakujundajaid leidma võimalusi, kuidas vähendada ressursikasutust ja suurendada ringlussevõttu.

Aruannete avaldamine rohelisel nädalal avas tee komisjoni tulevasele ressursitõhusa Euroopa suunas liikumise tegevuskavale, milles kehtestatakse muutusi toetav tegevuskava ning valmistatakse ette alus edasisteks sammudeks.

Keskkonnavolinik Janez Potočniki sõnul näitavad aruanded selgelt edasilükkamatut vajadust lülituda ümber ressursitõhusale majandusele. Potočniki hinnangul on nüüd vaja tõhusat dialoogi liikmesriikidega, kuna tähelepanu tuleks pöörata maksureformile ning vähetõhusate toetuste kõrvaldamisele.

„Praeguse põlvkonna ülesanne on saavutada jätkusuutlik majanduskasv ja luua kvaliteetseid töökohti nii, et inimkonna ökoloogiline jalajälg ei ületaks Maa võimaluste piire” ütles ÜRO asepeasekretär ja ÜRO Keskkonnaprogrammi tegevdirektor Achim Steiner. „Selle ülesande lahendamiseks on vaja lahutada majanduskasv loodusvarade kasutamisest, mis on ühtlasi peamine vahend üleminekuks vähese CO2 heitega ressursitõhusale rohelisele majandusele."

Steineri sõnul tuleb innovatsiooni toetada nii tehnoloogia, eelarvepoliitika kui ka organisatsioonide valdkonnas aruka ja tulevikku suunatud poliitika kaudu, mis toetab 2050. aastaks juba tõenäoliselt rohkem kui üheksa miljardi inimese püüdlusi ühtmoodi nii arenenud kui ka areneva majandusega riikides.

Ressursikasutus suureneb kolm korda

Aruandes „Loodusvarade kasutamise ja keskkonnamõjude lahutamine majanduskasvust” leitakse, et praeguse olukorra jätkumise korral suureneb ressursside tarbimine 2050. aastaks praegusega võrreldes kolm korda.

See tähendab, et aastas tarbitaks 140 miljardit tonni mineraale, maake, fossiilkütuseid ja biomassi. On selge, et seda ei tohi juhtuda. Seepärast tuleb parandada ressursitõhusust ning hoida majanduskasv ja loodusvarade kasutamine lahus. Välja on pakutud kolm stsenaariumi.

Neist kõige nõudlikumas kutsutakse arenenud riike üles vähendama loodusvarade kasutamist inimese kohta kahe kolmandiku võrra võrreldes praeguse tasemega (16 tonni aastas). Muude riikide jaoks jääks kasutamise määr praegusega samaks. Sellega jääks loodusvarade kasutamine 2000. aasta tasemele.

Metalli ringlussevõtt

Vaatamata sellele, et tööstusettevõtjad kurdavad teatavate oluliste kõrgtehnoloogiliste metallide nappuse ja kalli hinna üle, võetakse neist praegu ringlusse vaid ligikaudu 1%, ülejäänud visatakse toote olelusringi lõppedes lihtsalt ära.

Uues aruandes hoiatatakse, et kui radikaalseid muutusi ei tehta, võivad hädavajalikud haruldased muldmetallid muutuda kaasaegses tehnoloogias kasutamiseks kättesaamatuks. Seevastu raua ja terase, vase, alumiiniumi, plii ja tina ringlussevõtumäärad on üleilmselt 25-75%, kuigi mõnes areneva majandusega riigis on see määr madalam.

Kui ringlussevõtumäärasid märgatavalt suurendada jäätmete kogumissüsteemide ja ringlussevõtuks vajaliku infrastruktuuri parandamise läbi eelkõige arenguriikides, võib hoida ära miljoneid – kui mitte miljardeid – tonne kasvuhoonegaaside heidet ning luua märkimisväärsel hulgal rohelisi töökohti. Aruande kohaselt on metallide ringlussevõtt kaks kuni kümme korda energiatõhusam kui nende maakidest väljasulatamine.