Euroopa Komisjon võttis vastu energialiidu olukorda käsitleva 2020. aasta aruande ja sellele lisatud dokumendid, milles keskendutakse ELi energiapoliitika eri aspektidele. Selle aasta aruanne on esimene pärast Euroopa rohelise kokkuleppe vastuvõtmist ning selles vaadeldakse energialiidu panust Euroopa pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamisse.

27 liikmesriigi energia- ja kliimakavade individuaalsel hindamisel analüüsitakse iga liikmesriigi võimalusi ja eesmärke praeguste 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks. Üldhinnang näitab, et liikmesriigid suudavad oma eesmärke täita ja edenevad selles enamasti hästi. Aruannetes rõhutatakse energiasektori võimalikku panust ELi toibumisse COVID-19 põhjustatud majanduskriisist. Energialiit on energiasüsteemidele ja sektori töötajatele pandeemia põhjustatud väljakutsetega seni hästi toime tulnud.

Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans märkis: „Energiasektoril on tähtis roll heitkoguste vähendamisel ja Euroopa rohelise kokkuleppe saavutamisel. Tänane aruanne energialiidu olukorra kohta näitab nii meie edusamme kui ka eesseisvaid väljakutseid ja võimalusi. Meie investeeringud ja reformid peavad hoogustama keskkonnahoidlikku taastumist ja viima meid õigele teele, et saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks.“

Energeetikavolinik Kadri Simson ütles: „Riiklikud energia- ja kliimakavad on tähtis vahend meie koostöös liikmesriikidega, et kavandada poliitikat ja investeeringuid keskkonnahoidlikuks ja õiglaseks üleminekuks. Nüüd on aeg need kavad ellu viia ja kasutada neid selleks, et seljatada COVID-19 kriis uute töökohtade ja konkurentsivõimelisema energialiidu abil.“

Aruandes vaadeldakse energialiidu viit eri mõõdet – CO2-heite vähendamine, sealhulgas taastuvenergia, energiatõhusus ja energiajulgeolek, energia siseturg ning teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime. Aruandes antakse juhiseid riiklike energia- ja kliimakavade kiireks rakendamiseks ning selle kohta, kuidas energiainvesteeringud ja -reformid võiksid aidata elavdada ELi majandust. Samuti juhitakse tähelepanu toetusvõimalustele, mis liikmesriikidele avanevad taastekava NextGenerationEU rahastamisprogrammide kaudu.

Tänavusele energialiidu olukorda käsitlevale aruandele on esimest korda lisatud energiatoetuste analüüs, mis näitab, et energiatoetuste kohta on vaja paremaid andmeid ning seda, milliseid jõupingutusi tuleb teha fossiilkütuste tootmist ja tarbimist soosivate toetuste vähendamiseks. Samuti täna avaldatud puhta energia konkurentsivõime aruande kohaselt on ELi ettevõtted puhtale energiale ülemineku võimalusi hästi ära kasutanud. See sektor ületab oma lisandväärtuse, tööviljakuse ja tööhõive kasvu poolest traditsioonilist energiasektorit. Komisjon võttis vastu ka eduaruanded energia siseturu, energiahindade ja -kulude, energiatõhususe ja taastuvenergia kohta.

Taust

27 liikmesriigi energia- ja kliimakava hindamine. Septembris avaldatud üldhinnangu järel avaldas komisjon täna iga riikliku energia- ja kliimakava kohta eraldi hinnangu, mis sisaldab igale liikmesriigile soovitusi taaste- ja vastupidavuse rahastamisvahendi kasutamiseks.

Energiatoetusi käsitlev lisa. Esimeses liikmesriikide energiatoetuste ülevaates märgib komisjon, et paljud riiklikud energia- ja kliimakavad ei anna täielikku ülevaadet ega paku konkreetset ajakava ja meetmeid aastas 50 miljardi euroni ulatuvate fossiilkütuste toetuste järkjärguliseks kaotamiseks.

Energia siseturgu käsitlevas lisas esitatakse ajakohastatud ülevaade elektrienergia ja gaasi siseturu kohta ning jõutakse järeldusele, et areng on olnud hea, kuid turgude täielikuks lõimimiseks on vaja teha rohkem tööd.

Puhta energia konkurentsivõime aruandes keskendutakse kuuele peamisele puhta energia tehnoloogiale, mis aitavad ELil täita oma 2030. ja 2050. aasta eesmärke. Need on fotogalvaaniline päikeseenergia, avamere tuuleenergia, ookeanienergia, taastuvallikatest toodetud vesinik ning akud ja tarkvõrgud.

Energiahindade ja -kulude aruandes antakse põhjalik ülevaade energiahindadest ja kulusuundumustest Euroopas ja maailmas ning rõhutatakse, et kodumajapidamiste energiakulude osakaal on alates 2012. aastast vähenenud kõigi sissetulekutasemete puhul.

Energiatõhususe eduaruandes käsitletakse energiatõhususe pikaajalise eesmärgi täitmiseks astutud samme. Kuigi esialgne analüüs näitab, et COVID-19 kriis on energianõudlust oluliselt vähendanud, peavad liikmesriigid selle tendentsi jätkumiseks veelgi rohkem pingutama.

Taastuvaid energiaallikaid käsitlevas eduaruandes rõhutatakse, et taastuvenergia osakaal EL 27 energiaallikate jaotuses on jõudnud 18,9%-ni ja prognooside kohaselt ületab EL oma 2020. aasta taastuvenergia eesmärgid.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta