Euroopa Komisjon võttis vastu peamiste loodusvarade säästvat kasutamist käsitleva meetmepaketi, millega tugevdatakse ELi toidusüsteemide ja põllumajanduse vastupanuvõimet.

Mullaseireseadus aitab ELis saavutada 2050. aastaks mulla hea seisundi. Selle alusel hakatakse koguma mulla seisundi kohta andmeid, mida põllumajandustootjad ja teised mullaharijad saavad kasutada. Seadusega saab normiks ka mulla säästev majandamine ning selles käsitletakse mullasaastest tingitud tervise- ja keskkonnariskide vähendamist. Tänased ettepanekud edendavad ka innovatsiooni ja kestlikkust, sest võimaldavad uute genoomitehnoloogiate abil aretada kliimamuutustele vastupanuvõimelisi põllukultuure ja vähendada keemiliste pestitsiidide kasutamist. Ettepanekud tähendavad ühtlasi, et taimne ja metsapaljundusmaterjal muutub kestlikumaks, kvaliteetsemaks ja mitmekesisemaks. Pakutakse välja ka meetmed toidu- ja tekstiilijäätmete vähendamiseks, mis aitab kasutada loodusvarasid tõhusamalt ja vähendada veelgi nende sektorite kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Uus seadus suurendab mulla ja selle ressursside väärtust

60–70 % ELi muldade seisund ei ole praegu hea. Lisaks uhub erosioon igal aastal ära miljard tonni mulda, mis tähendab, et viljakas mullakiht kaob kiiresti. Mulla seisundi halvenemise kulud on hinnanguliselt üle 50 miljardi euro aastas.

Mullaseadusega nähakse ette mulla seisundi ühtlustatud määratlus, kehtestatakse terviklik ja sidus seireraamistik ning edendatakse mulla säästvat majandamist ja saastatud alade tervendamist. Koondatakse erinevad mullaandmete allikad, ühendades ELi maakasutuse raamuuringu (LUCAS) mullaproovide andmed Copernicuse satelliidiandmetega ning riiklike ja eraandmetega. Lõppeesmärk on saavutada ELis 2050. aastaks heas seisundis mullad kooskõlas ELi nullsaaste eesmärgiga.

Mullaandmed aitavad põllumajandustootjatel ja teistel maaomanikel rakendada kõige sobivamaid töötlemismeetodeid ning suurendada mullaviljakust ja saagikust, minimeerides samal ajal vee ja toitainete tarbimist. Lisaks parandavad andmed teadmisi põua, vee säilitamise ja erosiooni suundumustest ning aitavad katastroofe paremini ennetada ja ohjata. Heas seisundis mullad ja täpsemad andmed loovad täiendavaid sissetulekuvõimalusi põllumajandustootjatele ja maamajandajatele. Otseseid kohustusi maaomanikele ega maamajandajatele (sh põllumajandustootjatele) ettepanekuga ei kehtestata.

Ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid leevendama mulla saastumisest tulenevaid riske inimeste tervisele ja keskkonnale, juhindudes põhimõttest, et saastaja maksab. Liikmesriigid peavad kindlaks tegema saastatud alad, hindama nende seisundit ja alad puhastama.

Uued genoomitehnoloogiad suurendavad toidusüsteemide vastupidavust

Põllumajandustootjad ja aretajad vajavad juurdepääsu tipptasemel innovatsioonile. Uued tehnoloogiad võivad aidata suurendada nii põllumajanduse kui ka metsamaa vastupanuvõimet ning kaitsta saaki kliimamuutuste, elurikkuse vähenemise ja keskkonnaseisundi halvenemise mõju eest. Uued genoomitehnoloogiad aitavad suurendada toidusüsteemi kestlikkust ja vastupanuvõimet ning aretada paremaid taimesorte, mis on kliimamuutustele vastupanuvõimelised, kahjurikindlad, vajavad vähem väetamist ja pestitsiide ning tagavad suurema saagikuse. Keemiliste pestitsiidide kasutamine ja sellega seotud riskid vähenevad poole võrra ning väheneb ka ELi sõltuvus põllumajandustoodete impordist.

Uute meetoditega saab teha sihipärasemaid, täpsemaid ja kiiremaid muutusi kui tavapäraste aretusmeetoditega. Samal ajal võimaldavad need kasvatada samu põllukultuure, mis oleks saadud tavapäraste meetoditega (nt seemnete selektsioon või ristamine).

Komisjoni ettepanek on:

• kehtestada kaks uute genoomitehnoloogiate abil saadud taimede kategooriat: taimed, mis on võrreldavad looduslikult esinevate või tavapäraste meetoditega aretatud taimedega ning keerukamate genoomimuudatustega saadud taimed;
• mõlema kategooria suhtes kohaldatakse turule laskmiseks erinevaid nõudeid vastavalt saadud taimede omadustele ja seotud riskidele. Esimesse kategooriasse kuuluvate taimede puhul piisab teatamisest, teise kategooria puhul tuleb läbi teha põhjalikum protsess vastavalt GMOde direktiivile;
• pakkuda stiimuleid kestlikumate taimede aretamiseks;
• tagada läbipaistvus seoses ELi turule lastavate ning uute genoomitehnoloogiate abil saadud taimedega (nt märgistada seemned);
• näha ette tõhus seire uute genoomitehnoloogiate abil saadud toodete majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse mõju üle.
   

Taimsed ja metsapaljundusmaterjalid muutuvad kestlikumaks ja mitmekesisemaks

Euroopa seemnesektor on maailma seemneturu suurim eksportija (20% maailmaturust, väärtusega hinnanguliselt 7–10 miljardit eurot, 7000 ettevõtjat, peamiselt VKEd). Õigusaktid peavad pidama sammu teaduse arenguga. Tänase ettepanekuga ajakohastatakse ja lihtsustatakse eeskirju, millest mõned on kehtinud juba üle 50 aasta.

Kavandatav määrus taimse ja metsapaljundusmaterjali tootmise ja turustamise kohta suurendab seemnete, pistikute ja muude paljundusmaterjalide mitmekesisust ja kvaliteeti. See tagab stabiilse saagikuse, sest taimesordid muutuvad tulevikukindlamaks (nt haigustele vastupanuvõimelisemaks).

Metsapaljundusmaterjali puhul aitame tagada, et õige puu istutatakse õigesse kohta, et metsad saaksid kliimamuutustega paremini kohaneda. Puude kasvatamine kiirendab metsade kohanemist kliimamuutustega ning tagab seega nende jätkuva tootlikkuse tulevikus.

Toidu- ja tekstiilijäätmete vähendamine

ELis visatakse igal aastal ära ligi 59 miljonit tonni toitu (131 kg elaniku kohta), mille hinnanguline turuväärtus on 132 miljardit eurot. Üle poole toidujäätmetest (53%) tekitavad kodumajapidamised, sellele järgneb töötlemis- ja tootmissektor (20%). Toidu raiskamist tuleb vähendada, sest see säästab inimtoiduks ettenähtud toitu ja suurendab seeläbi toiduga kindlustatust. See aitab ettevõtetel ja tarbijatel raha säästa ning vähendab toiduainete tootmise ja tarbimise keskkonnamõju.

Et protsessi kiirendada teeb komisjon ettepaneku, et liikmesriigid vähendaksid 2030. aastaks 10% võrra töötlemis- ja tootmissektori toidujäätmeid ning 30% võrra (elaniku kohta) jaesektoris ja tarbimises (restoranid, toitlustus ja kodumajapidamised) tekkivaid toidujäätmeid.

Tekstiilijäätmed on samuti koormaks loodusele. Ligikaudu 78% tekstiilijäätmetest ei koguta liigiti ja need satuvad kodumajapidamiste segajäätmetesse, mis lähevad põletamisele või prügilasse. Rohkem teavet tänase ettepaneku kohta leiab seda kajastavast pressiteatest.

Järgmised sammud

Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad ettepanekud seadusandliku tavamenetluse raames läbi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta