Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) juht Maria van der Hoeven rõhutas Euroopa Tuuleenergia Assotsatsiooni aastakonverentsil, et Euroopa elektrisüsteemi on võimalik kulutõhusalt ümber kujundada, suurendades taastuvenergia osakaalu.

Maria van der Hoeveni sõnul süüdistatakse Euroopa kõrgetes energiahindades kliimapoliitikat, mitte tegelikku põhjust – energia kõrget impordikulu. Van der Hoeven tõi välja viis põhilist probleemi, millega Euroopa energiasüsteem silmitsi seisab: energianõudluse kasv on üldiselt madal, gaasihinnad on kõrged, kivisüsi on odav, CO2 hinnad on osutunud ebaoluliseks ja mõned taastuvenergialahendused, nagu päikeseenergia süsteemide osakaal, on kasvanud oodatust kiiremini. Lisaks on madalad tuule- ja päikeseenergia piirkulu hinnad energiaturu ümber korraldanud.

Küsides, kuidas energiasüsteemi oleks võimalik muuta, toob IEA juht esile, et integreerides energiasüsteemi oluliselt tuule- või päikeseenergia lahendusi, muutub kogu energiasüsteem tõhusamaks. Seejuures on oluliselt laiem taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtt tehniliselt teostatav: senised analüüsid on näidanud, et elektrisüsteemid saavad juba praegu 25% taastuvenergiast, samas kui taastuvenergia osakaal võiks olla üle 50% vähemalt neis riikides, mille energiasüsteemid on paindlikumad.

Muutused  nõuavad, et taastuvenergia allikaid ei käsitletaks probleemina, vaid lahendusena. Senist turukorraldust tuleb arendada, muutes süsteemi, bilansipiirkonda ja turutoimimist ning koordinatsiooni naabritega. Süsteemi paidlikumaks muutmiseks on vaja teha lisainvesteeringud, mis tähendab paindlikumat elektritootmist, tarkade võrkude kasutamist, kulutõhusat salvestust ja süsteemi nõudluse juhtimist.

Van der Hoeveni hinnangul pole elektrisüsteemi ümberkorralduse põhiline kulu seotud taastuvenergia lahenduste integreerimisega, vaid olemasolevate elektrijaamadega, millega pole midagi peale hakata. Stabiilses energiasüsteemis, nagu  Euroopas, energiaturg ei suurene – seega asendavad ja täiendavad lisanduvad taastuvenergialahendused olemas olevat süsteemi, lisades kulusid ja survet senistele lahendustele. See omakorda tõstatab poliitilise küsimuse – kuidas me saame olla kindlad, et vabanemine mustadest ja mittepaidlikest energiavaradest on prioriteetne?

IEA juht rõhutab, et need probleemid ei tohi lasta meil unustada taastuvenergia laiemast kasutuselevõtust saadavat kasu Euroopa energiajulgeolekule ja kliimamuutuste vastu võitlemisele. Kui OECD riigid tahavad säilitada enda positsiooni selles valdkonnas, siis tuleb neil need probleemid esmajärjekorras lahendada. Tema hinnangul on õigete investeeringute abil võimalik üles ehitada paindlikumat energiasüsteemi, suurendades paralleelselt tuule- ja päikeseenergia osakaalu ning arendades süsteemi kuluefektsiivsust. 

Eelpool esile toodud probleemitõstatused on väga aktuaalsed ka Eesti kontekstis.

Ka Eesti Taastuvenergia Koja projektijuhi Raul Potisepa hinnangul peaks Eestis taastuvenergiat käsitlema mitte kui probleemi, vaid kui lahendust paljudele murekohtadele. „Taastuvatel allikatel põhinev hajus energiatootmine suurendaks märgatavalt riiklikku energiajulgeolekut, suurendaks regionaalset majandusaktiivsust ning vähendaks  suures mahus CO2 heitmeid, tekiks ülejäädav CO2 kvoot, mida müües saaks Eesti riik tõhusa tuluallika,“ selgitas Potisepp.

2020. aastaks püstitatud taastuvenergia osakaalu eesmärk – 25% energiatarbimisest – on Eestis juba suuresti saavutatud: 2012. aastal oli taastuvenergia osakaal 25,1%. See tähendab, et Eesti peaks nüüd ja edaspidi toetama ambitsioonikamat kliima- ja energiapoliitikat, mitte piirduma sellega, mis juba saavutatud.

Senised tulemused näitavad, et taastuvenergiat edasi arendades saaks eesmärki ületava koguse müüa riikidele, kes ise 2020. aasta eesmärke ei ole suutnud täita ning seekaudu Eesti riigile raha teenida.

ETEKi projektijuhi Raul Potisepa sõnul on koda koostöös enda partneritega juba alustanud mitmete projektide väljatöötamisega, mis aitaksid muuta siinset turukorraldust kuluefektiivsemaks ning kaasaksid lisainvesteeringuid paindlikuma süsteemi loomiseks. „Samuti töötatakse selle nimel, et taastuvenergia lahendused ning sellest saadav kasu jõuaksid võimalikult paljude Eesti inimesteni,“ lisas Potisepp.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta