Möödunud nädalal tuli välja avaldus suurte üle-euroopaliste keskkonnaühenduste koja Green 10 ja Euronaturi poolt, mis toob välja, et Euroopa Liidu “Ei kahjusta oluliselt” (Do No Significant Harm) printsiipi pole liikmesriikide taastekava hinnangutes korrektselt arvesse võetud. Valitsusvälised organisatsioonid on sügavalt mures riskide pärast, mis kaasnevad praeguse „Ei kahjusta oluliselt” põhimõtte rikkumisega ELi fondide rahastatud projektide elluviimisel. Tosina allkirjastaja hulgas on näiteks Greenpeace, CEE Bankwatch Network ja Friends of the Earth. 

Avalduses toetatakse Euroopa Komisjoni kavatsust luua uus mehhanism, et vältida keskkonna hävitamist ja tagada liikmesriigi tasandil tehtavate investeeringute pikaajaline jätkusuutlikkus, mida on kliimakriisi tingimustes hädasti vaja. “Ei kahjusta oluliselt” põhimõtte puhul on tegemist esimese ja kõige olulisema sammuga ELi eelarve jätkusuutliku kasutamise suunas.

Kiireloomuline vajadus tegeleda kliima- ja elurikkuse kriisiga, samuti rohepöörde hinnanguliste kuludega ja käesolevast tervishoiukriisist tingitud majandusšokiga, nõuab uut tulevikku vaatavat lähenemisviisi. Oluline on kasutada piiratud riiklikke ressursse parimal viisil ning tagada majanduse ja ühiskonna ümberkujundamine planeedi taluvuspiiridesse.

Kuigi taasterahastu puhul kasutati kriteeriumite lihtsustatud versiooni, ei ole liikmesriikides sellest hoolimata põhimõtet piisavalt arvesse võetud. “Ei kahjusta oluliselt" põhimõtte arvestamise kvaliteet on hinnangutes olnud kehv ning seega pole võimalik tõhusalt ära hoida kahju looduskeskkonnale.

Näitena on avalduses välja toodud ka Eesti taastekava säästva transpordi meede, millele on planeeritud 31 miljonit eurot. Raha on suunatud Ülemiste ühisterminali ehituseks, mis on osa Rail Baltica projektist. Komisjoni hinnangus on märgitud Rail Baltica ehitus kui oluline Eesti transpordisüsteemi rohepöörde komponent. Kuigi raudteetranspordi soodustamine üleüldiselt on tõepoolest üks viis vähendada erasõidukite CO2 heitkoguseid, siis praegu kavandatu ohustab ökosüsteeme, kuna Rail Baltica läbib kõrge kaitseväärtusega Natura 2000 alasid. 

"Ei kahjusta oluliselt” põhimõtte järgimine eeldab kas ehitusprojekti või trassi muutmist nii, et sellel oleks võimalikult väike mõju elurikkusele - tegevused, mida keskkonnaorganisatsioonid on pooldanud planeerimisprotsessi algusest peale. Näiteks võiks planeerimisprotsessis valida võimaluse muuta juba olemasolevat raudteetrassi, mis oluliselt vähendaks hävitavat mõju ökosüsteemidele võrreldes uue trassi loomisega.

Komisjoni suutmatus eristada terviklikku keskkonnahoidlikkust ökosüsteemi seda hävitavatest „rohestamisprojektidest” näitab sügavat lahknevust elurikkuse ja kliimaga seotud küsimuste vahel ELi kõrgeimal otsustustasandil. 

Avalduses on välja toodud kaks peamist soovitust, millest esimeses palutakse Euroopa Komisjonil teha ettepanek üksikasjaliku protsessi kohta, kuidas esitada, hinnata ja avalikustada olulise kahju hinnanguid. Nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil tuleb leida suutlikkus kriteeriumite hindamiseks ning tagada selleks ka piisavalt raha, aega ja inimressurssi. Avalduse teine soovitus nõuab Euroopa Komisjonilt ajakohastada oma praegune järelevalveprotsess. Hinnangute läbivaatamise järgselt tuleb minna ELi õigusest kaugemale ja proovida ka päriselt kahju ära hoida. Samal ajal peab see kaasa tooma võimaluse ELi keskkonnapoliitika õigusakte paremini rakendada - tegevused, mis kipuvad jääma puudulikuks. Lisaks peaks korralik seire- ja jälgimissüsteem olema kohaldatud kogu investeeringute suunamise protsessi ajal, selmet liikmesriigid saaksid lihtsalt hinnangute arvestamisel EL tasandil “linnukesed kirja”.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta