Laupäeval, 8. juunil tähistati maailmamere päeva. Maailmamere suurimaks probleemiks on selle saastumine ja ületarbimine. Ka Euroopas on mere saastumine ohtlike ainetega  jätkuvalt suur probleem, selgub hiljuti avaldatud Euroopa Keskkonnaagentuuri aruandest.

Aruandest ilmneb, et kõigil neljal Euroopa merel on ulatuslik ohtlikest ainetest põhjustatud saastumisprobleem. Pea 96% Läänemerest kannatab ohtlikest ainetest põhjustatud reostuse käes. Sama probleemi tõttu kannatab ka 91% Mustast merest, 87% Vahemerest ning 75% Atlandi kirdeosast. 

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul on Euroopa merede, sh Läänemere olukord endiselt väga keeruline ja keskkonnale ohutut saasteainete sisaldust pole õnnestunud saavutada. Samas näitavad kogutud andmed siiski mõningast paranemist.

Võrreldes kõrge fosfori- ja lämmastikusisaldusega merevees, mis põhjustab Läänemeres rohket taimestiku kasvu ja vee-elustiku elutingimuste halvenemist on ohtlikke saasteaineid küll koguseliselt vähem ent nende mõju keskkonnale on palju keerukam.

Üheks kõige keerulisemaks probleemiks on selliste ohtlike saasteainete kuhjumine ning ringlemine meres. „Kui saasteained on kord juba jõudnud merre, siis on neid sealt kätte saada pea võimatu. Meres sattuvad saasteained aga mereelustikku ja taimestikku, sealt omakorda edasi inimese söögilauale. Kuivõrd ained merest kuhugi ei kao, siis aja jooksul mitte midagi tehes saasteainete sisaldus pidevalt kasvab. Meri on selles mõttes nagu üks suur bassein, kuhu kõik kuhjub ja edasi ei liigu. Kõik kes selles basseinis sees käivad, saavad osa ka seal olevatest saasteainetest,“ selgitas Reisner.

Aruande kohaselt väheneb Läänemeres tööstuslikku päritolu raskmetallide sisaldus. Kui 1970ndatel ehk tööstusrevolutsiooni kõrghetkedel olid väljasuremisele äärel nii hülged kui ka merikotkad, siis tänaseks on tänu Läänemere riikide järjepidevale koostööle merekaitse vallas suudetud protsessi pidurdada. Selle põhjuseks on eelkõige karmistunud nõuded reovee puhastamisele ja tööstusprotsesside ohutumaks muutmisele. Samuti on eemaldatud laevavärvidest tinaühendid, mis on mereelustikule toksilised. Paranemise üheks tõestuseks on suurenenud merikotka arvukus.

Mõnede tuntud saasteainete, näiteks kaadmiumi ja elavhõbeda kontsentratsioonid vähenevad, kuid mitte piisavalt, et saavutada kokkulepitud piirmäärasid. Aastaks 2021 oli Euroopa merestrateegiaga püstitatud eesmärk saavutada saasteainete osas ohutu ja looduslähedane sisaldus merevees. “Tänane olukord näitab, et see eesmärk jääb meil saavutamata,” märkis Reisner.

Saasteainete kuhjumise kõrval varitsevad merd aga juba uued ohud. „Tööstuse arenedes on paljud nn vanad saasteained asendunud uute ja keerukamatega, mille mõjust loodusele me ei pruugi veel kõike teada. Samuti on mõne aine sisaldus veel liiga väike, et aru saada, kas see hakkab edaspidi meie keskkonnale ohtu kujutama või mitte,“ märkis Reisner.

Sarnastele järeldustele – et Läänemeres on saasteaineid jätkuvalt murettekitavalt - jõuab ka viimane Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni HELCOMi hinnang.

Euroopa Keskkonnaagentuuri aruanne Euroopa merede saasteainete kohta on esimene katse kaardistada Euroopa piirkondlike merede saasteaineid ja jälgida ohtlike ainete pikemaajalisi  suundumusi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta