Euroopa Komisjon võttis täna vastu ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste saavutamine“, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe oluline eesmärk ja selle aasta ELi rohelise nädala põhiteema.

Tegevuskavas esitatakse terviklik 2050. aasta visioon – maailm, kus saaste on vähendatud tasemeni, mis ei kahjusta enam inimeste tervist ega looduslikke ökosüsteeme – ning sammud selle visiooni elluviimiseks. Erilist rõhku pannakse sellele, kuidas kasutada saaste vastu võitlemisel digilahendusi.

Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans ütles: „Rohelise kokkuleppe eesmärk on tagada heas seisundis planeet kõigi jaoks. Selleks et inimesed saaksid elada mürgivabas keskkonnas, peame tegutsema kohe. Juba olemasolevad uued keskkonnahoidlikud tehnoloogiad võivad aidata vähendada saastet ja pakkuda uusi ärivõimalusi. Jõupingutused, mida Euroopa teeb rohelisema, õiglasema ja kestlikuma majanduse ülesehitamiseks, peavad aitama saavutada ka nullsaaste eesmärki.“

Tegevuskava eesmärgid on:

  • parandada õhu kvaliteeti, et vähendada õhusaastest põhjustatud enneaegsete surmade arvu 55%;
  • parandada vee kvaliteeti, vähendades jäätmeid ja plastprügi merevees (50%) ja keskkonda sattuvat mikroplasti (30%);
  • parandada mulla kvaliteeti, vähendades toitainete kadu ja keemiliste pestitsiidide kasutamist 50%;
  • vähendada 25% võrra selliseid ELi ökosüsteeme, kus õhusaaste ohustab elurikkust;
  • vähendada 30% võrra transpordimürast pidevalt häiritud inimeste osakaalu ning
  • vähendada märkimisväärselt jäätmeteket ja 50% võrra olmejäätmete jääke.

Kava sisaldab mitut juhtalgatust ja -meedet:

  • õhukvaliteedi standardite parem kooskõlastamine Maailma Terviseorganisatsiooni uusimate soovitustega;
  • veekvaliteedi, sh ELi jõgede ja merevee kvaliteedi standardite läbivaatamine;
  • pinnasesaaste vähendamine ja muldade seisundi taastamine;
  • ELi jäätmealaste õigusaktide läbivaatamine, et kohandada neid vastavalt rohe- ja ringmajanduse põhimõtetele;
  • saastevaba tootmise ja tarbimise edendamine;
  • rohe-eesmärkide saavutamise tulemustabeli koostamine ELi piirkondade jaoks, et soodustada nullsaastet kõigis piirkondades;
  • tervisealase ebavõrdsuse vähendamine; ELi saaste jalajälje vähendamine mujal maailmas, piirates kolmandates riikides kahjulikku ja toksilist mõju avaldavate toodete ja jäätmete eksporti;
  • eluslaborite käivitamine roheliste digilahenduste toetamiseks;
  • ELi nullsaaste teadmuskeskuste rolli tugevdamine ja sidusrühmade kokkutoomine nullsaaste platvormi alla;
  • tõhusam koostöö keskkonnaametite ja muude asutustega.

 

Selle aasta ELi roheline nädal, mis leiab aset 1.–4. juunil ning on suurim iga-aastane keskkonnapoliitika teemaline üritus, annab kogu ELi kodanikele võimaluse arutada nullsaaste paljusid aspekte Brüsselis põhikonverentsil, veebis ja enam kui 600 partnerite üritusel.

Saaste on paljude vaimsete ja füüsiliste haiguste ning enneaegsete surmade suurim keskkonnaga seotud põhjus, eriti laste, teatavate haigustega inimeste ja eakate seas. Inimesed, kes elavad majanduslikult mahajäänumates piirkondades, elavad sageli saastatud alade läheduses või väga suure liiklustihedusega piirkondades. Mürgivaba keskkond on äärmiselt oluline ka elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmiseks, kuna saaste on üks peamisi elurikkuse vähenemise põhjuseid. See vähendab ökosüsteemide võimet pakkuda selliseid teenuseid nagu süsiniku sidumine ning õhu ja vee saastest puhastamine.

Euroopa Keskkonnaameti hiljutise tervist ja keskkonda käsitleva aruande kohaselt põhjustab ELis välisõhu saaste igal aastal üle 400 000 enneaegse surma (sealhulgas vähkkasvaja tõttu) ning müra põhjustab 48 000 südame isheemiatõve ja 6,5 miljonit kroonilise unehäire juhtumit – seda lisaks mõlema saasteliigi tekitatud muudele haigustele.

Infomaterjalid

Sarnased artiklid