Praeguseks on igaüks kuulnud kakaokasvatuse ühest või teisest kitsaskohast: olgu selleks siis kakao madalast hinnast tingitud vaesus, lapstööjõu kasutamine ja inimkaubandus, kakaokasvatuse ebakindel tulevik või vihmametsade raiumine ühe suureneva kakao nõudluse pärast. On ju üsna mõistetav, et tänases vabalt leviva infoga maailmas tajub iga tootja tarbijate üha tõusvat huvi tema toodangu tausta vastu, küll keskkonnamõju, küll sotsiaalse mõju aga ka ettevõtte enda väärtuste ja eetiliste hoiakute vastu. Bioneer uuris, kuidas on lood põhjanaabrite tuntuima magusatootja Fazeri vastutustundlikkusega.

Kuidas Fazer täna selles situatsioonis hakkama saab?

Fazer Grupp on pereettevõte, millele pandi alus 1891. aastal, kui Karl Fazer avas oma esimese kohviku Helsingis. Täna on grupi tooteportfellis valmistoidud, maiustused, pagari- ja kondiitritooted ning ka toitlustamisteenused. Fazeri tooteid eksporditakse enam kui 40 riiki ja ettevõtte esindused asuvad kaheksas riigis.

Alates 2017. aasta algusest kasutatakse Fazeri toodetes vaid vastutustundlikult kasvatatud kakaod. See tähendab, et kakao päritolu on teada ja selle tarneahel on jälgitav.

Veerand Fazeri šokolaadides kasutatud kakaost tuleb Ecuadorist ja kolmveerand Lääne-Aafrikast.

Vastutustundlik kakao tähendab Fazeri mõistes ka seda, et suur hulk kakaod pärineb sertifitseeritud istandustest. Kui 2016. aastal oli sertifitseeritud kakao osatähtsus 63%, siis tänavu oli see märgatavalt kõrgem.

„Me väärtustame kakaokasvatajaid ja nende tööd. Meie jaoks on oluline, et kakao päritolu oleks jälgitav ja see oleks toodetud vastutustundlikult. Kakaokasvatajate viljelusvõtete arendamine ja koostöö võimaldavad ka tulevikus tagada kakao kättesaadavuse ja ka kõrge kvaliteedi, mis on šokolaadi valmistamise juures meie jaoks jätkuvalt peamine prioriteet”, rääkis Bioneerile ettevõtte asutaja lapselapselaps Majlen Fazer, kes on praegu firmas suurim kakao asjatundja.

Missuguste keskkonnaprobleemidega seisab silmitsi vastutustundlik kakaotootja?

Maailmas on umbes viis miljonit kakaoistandust. Valdav osa kakaost kasvatatakse tavaliselt mõne hektari suurustes, ühe pere valduses olevates istandustes ja istandusi pärandatakse perekonnas põlvest põlve.

Ligi 70% sellistest kakaokasvatajatest tegutseb Lääne-Aafrikas, kus seistakse silmitsi paljude väljakutsetega, mis mõjutavad ka Fazeri vastutustundlikku kakao programmi. Väljakutseteks on kliimamuutused, kahjurid aga suurimad probleemid on vaesus ja iganenud kasvatustavad.

Lääne-Aafrika kõige suuremad kakaotootjad on Elevandiluurannik ja Ghana. Elevandiluurannikult saadakse 43% maailma kakaosaagist. Igal aastal tarbitakse maailmas umbes 3 miljonit tonni šokolaadi ja teisi kakaotooteid. Nõudlus sellel turul kasvab iga aastaga 2-5%.

Kakao on vihmametsades kasvav nõudlik taim. Ta vajab kaitset tuule ja päikese eest, väetamist ning on vastuvõtlik haigustele ja kahjuritele. Puud hakkavad vilja kandma viiendal aastal ja on viljakad keskmiselt 30 aastat. Aastas kasvab kakaopuul ca 30 kauna, igas ühes 30-40 uba. Ühes naelas kakaos (umbes 454 grammi) on ca 400 kuivatatud uba.

Keskkonnakaitse organisatsiooni Mighty Earth´i uuringu raportist selgub, et Lääne-Aafrika rahvusparke ja kaitsealasid ohustavad muude põhjuste kõrval ka mitte vastutustundlikud kakaotootjad. Ohustatud on nii šimpansite kui ka elevantide elupaigad.

Näiteks on Elevandiluurannikul vähenenud elevantide populatsioon mitmesajalt tuhandelt 200-400 isendini. Mighty Earth´i raportist nähtub samuti, et ajavahemikul 2001-2014 on Ghana kaotanud ligi 300 000 aakrit kaitsealust metsa ja 10% kõikidest metsadest. Sekkumiseta võib Ghana kaotada kogu väljaspool rahvusparke asuva metsa järgmise 10 aastaga.

Elevandiluuranniku metsadest on aastatel 1960-2010 kadunud 80%, millest omakorda 70% on seotud just illegaalse vihmametsaraiega kakaoistandusteks ning 12% kakaost toodetaksegi juba rahvusparkide sees. Hinnanguliselt on Elevandiluurannikul 6 miljonit aakrit metsa ehk 1/5 sellest, mis oli riigil 1960. aastal iseseisvudes.

Kohalikud farmerid müüvad kakaod suurtes kogustes vähese raha eest. Elevandiluuranniku kakaofarmerid teenivad keskmiselt 50 USA senti päevas, Ghanas 84 USA senti päevas. 1980. aastatel said kakaofarmerid 16% šokolaaditahvli hinnast, praegu aga ainult 6,6%. Enamik Elevandiluuranniku kakaofarmereid pole kunagi šokolaadi maitsenud.

Milles seisneb Fazeri vastutustundlik kakaoprogramm? 

Fazer väldib rahvusparkides ja looduskaitsealadel kasvatatud kakao ostmist.

Fazer lähtub kakao hankimisel kolmest peamisest põhimõttest, milleks on nii kakaokasvatuse sotsiaalne, majanduslik olukord kui ka loodushoid. Sellega tagatakse inimeste heaolu ja rahvusvahelise tööõiguse sätete järgimine. Parandatakse kakaokasvatajate sissetulekuid ja kakao kvaliteeti ning saagikust. Loodussäästliku tootmise tagab peamiselt kakaokasvatajate harimine agrokemikaalide kasutamise osas.

„Meil on privileeg töötada maailma ühe parima toiduga - kakaoga. Kuna meie jaoks on oluline, et see koostisosa oleks nüüd ja tulevikus kättesaadav, tegutseme aktiivselt kakao vastutustundlikkuse ja jälgitavuse parandamisega,” ütles Bioneerile Fazeri vastutustundliku ettevõtluse edendaja Nina Elomaa.

Fazer on seda meelt, et vaesuse vähendamise osas on võimalik koostöös palju ära teha, et tagada kvaliteetne toodang, arvestatav sissetulek ja kindlustada kakao saadavus ka tulevikus. Näiteks osaleb Fazeri programmides Nigeerias ja Ecuadoris üle 6000 farmeri. Programmid sisaldavad koolitusi, lapstööjõu kasutamise monitooringuid, preemiaid ja kogukondade toetamist.

Ka keskkonnaorganisatsioonid näevad Lääne-Aafrika olukorra parandamisel võtmeteguritena farmeritele elamisväärse palga maksmist ja nende koolitamist. Näiteks õpetatakse farmereid pestitsiide asendama keskkonnasõbralikumate alternatiividega.

Keskkonnakaitse organisatsioon Mighty Earth soovitab olukorra lahendamiseks Ghanas ja Elevandiluurannikul võtta eeskuju Brasiilia soja moratooriumist, kus Amazonase vihmametsade raieprobleem lahendati farmerite tulu ja tootlikkuse suurendamise abil.

Fazeri šokolaadide kakao pärineb nii nende oma otsetoetusprogrammides osalevatelt kakaokasvatajatelt kui ka istandustest, millel on UTZ, Rainforest Alliance või Fairtrade Cocoa Program sertifikaat. See annab võimaluse vajadusel iga toote puhul tuvastada, millisest riigist ja istandusest šokolaadi valmistamiseks kasutatud kakao pärineb.

Nii mitmekesine toorainega varustamine tuleneb ennekõike tarbijate maiste-eelistustest, sest mõne piirkonna kakaost saavat näiteks paremat kakaovõid kui teistest. Fazer ise oma tehastes kakaoseemneid ei töötle, vaid ostab kakaovõid, kakaopulbrit ja kakaomassi sisse erinevatelt sertifitseeritud töötlejatelt.

Fazeri toodete pakenditel on kirjas, et toode sisaldab vaid vastutustundlikult toodetud kakaod. Toodetel pole ühtegi sertifitseerimismärki, sest Fazer ei soovi eelistada ühtegi vastutustundlikkust edendavat programmi teistele.

Praegu on sertifitseeritud vaid üks viiendik kõigist kakaoistandustest. Ülejäänud ei kuulu ühtegi sertifitseerimissüsteemi ja Fazeri hinnangul vajavad just need kakaokasvatajad toetust, et edendada vastutustundlikku kakao kasvatamist. Seega toetab Fazeri programm neid kakaokasvatajaid, kes vajavad kõige rohkem abi ja aitab neil muuta kakaotootmine tulutoovaks tööks.

Viimastel aastatel on Fazer panustanud peamiselt Ecuadori ja Lääne-Aafrika kakaokasvatajate koolitamisesse ja hangitud neile kvaliteetseid kakaoseemikuid ning töökaitsevahendeid. Samuti on tegeletud kakaoistandustega seotud kogukondade elukeskkonda parandamisega, näiteks rajatud koole ja veekaevusid, aga võideldud ka lapstööjõu kasutamise vastu.

Valides Fazeri šokolaadi, hääletad vastutustundliku kakao poolt. 

Kasutatud materjalid

L. Mägi "Šokolaad tungib vihmametsadesse" Bioneer

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta