„Eestlaste jaoks on must leib olnud oluliseks toiduaineks juba tuhandeid aastaid. Euroopa turgudel pole tumedad leivad aga veel niivõrd levinud,“ rääkis Fazer Eesti juhatuse esimees Kristjan Kongo.

Tumedate leibade kõrval koguvad üha enam populaarsust seemneleivad ning mitmesugused täisteratooted. „Selgelt on näha, et tarbija muutub järjest teadlikumaks ning eelistab tooteid, mis pakuvad teatud lisaväärtust. Seemneleivad-saiad pole mitte ainult maitsvad, vaid ka väga tervislikud,“ rääkis Kongo. Tema sõnul hindavad tarbijad südamesõbralikke koostisaineid nagu täistera ja kaer väga kõrgelt.

Tõepoolest, rukki- ja nisujahust valmistatud leibade kõrval tarbitakse üha rohkem ka ebatraditsioonilisemaid pagaritooteid – teiste kõrval ka näiteks tatrajahust valmistatuid.

Tarbijate jaoks on Kongo sõnul oluliseks argumendiks toote naturaalsus. „See peab paika eriti vaadates täisteratoodete populaarsust. Kiudainerikkad täisteratooted sobivad hästi ka toitvaks hommikusöögiks,“ sõnas Kongo.

Euroopa leiva- ja saiaturu trende käsitleva uuringu andmetel moodustavad kiudainerikkad tooted sel aastal turule toodud pagaritoodetest lausa 34%, eelmise aasta oli vastav näitaja 9%. Uueks trendiks Euroopas on ka probiootikumide kasutamine saia- ja leivatoodetes, mis rõhutab veelgi tervisike toodete populaarsuse kasvu, tõi Kongo näiteks.

Fazeri andmetel sõi möödunud aastal iga eestimaalane 20 kilogrammi leiba aastas, mis teeb nädala kohta keskmiselt ühe pätsi. Umbes teine samapalju ehk 18 kilogrammi inimese kohta söödi 2010. aasta jooksul saia. Fazeri hinnangul on päts leiba nädalas vähem kui Eesti toitumissoovitus ette näeb: “Tegelikult oleks hea, kui sööksime leiba veidi rohkem, praeguse 2 viilu asemel vähemalt 3 viilu päevas, mis tähendab ligikaudu 1,5 pätsi nädalas,” ütles Kongo.