Gröönimaa suurima liustiku küljest murdus 113-ruutkilomeetrine jäälahmakas, mis teadlaste sõnul ilmestab kliimamuutuse kiirust.

Lahmakas murdus Gröönimaa kirdeosas asuvast Nioghalvfjerdsfjordeni liustikust, teatas esmaspäeval Taani ja Gröönimaa riiklik geoloogiateenistus (GEUS).

GEUS-i uuringust nähtus, et viimasel kahel aastal on liustik kahanenud üle 50 ruutkilomeetri aastas. Alates 1999. aastast on liustik kahanenud 160 ruutkilomeetri võrra.

"Me peaks Arktika suurima allesoleva jääkilbi järkjärgulise lagunemise pärast tõsiselt mures olema," ütles GEUS-i professor Jason Box.

"Veel üks tohutu jupp üliolulist merejääd on ookeani kukkunud," ütles Greenpeace'i pressiesindaja Laura Meller kliimaühenduse laeva Arctic Sunrise pardalt. "See on järjekordne häirekell, mida lööb kliimakriis kiirelt soojenevas Arktikas."

Taani meteoroloogiainstituudi jääteadlane Ruth Mottram ütles läinud nädalal, et "jääkate on sel aastal taaskord kaotanud rohkem jääd, kui lume kujul juurde on tekkinud".

"Mõtlemapanev on see, et kui me oleks sellist sulamist näinud 30 aastat tagasi, oleks me seda äärmuslikuks nimetanud. Viimastel aastatel oleme me suure sulaga harjunud."

Teadusajakirjas Nature detsembris avaldatud uurimuse kohaselt andis jää sulamine Gröönimaal oma panuse maailmamere veetaseme tõusule aastatel 1992–2018 1,1 sentimeetri võrra.

Inglismaa Lincolni ülikooli uuringus aga prognoositakse, et Gröönimaa jääkilbi sulamine võib tõsta maailmamere veetaset 2100. aastaks 10–12 sentimeetrit.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta