Üks siil teab ühest rabast sama palju kui mind kella viieks hommikul Viitna kõrtsi ette giidiks tellinud ekskursantide rühm. Ma tulingi läbi öise sügiskuu õigekas ajaks rattaga kohale. Suundusime teele Viru raba matkaraja alguse poole.
- Marek Vahula lood
- Blogi "Marek Vahula lood"
- 3. jaanuar 2017
Hea on olla giid endast mitte targemaile. See sai järjekordseks tarkuseks, mille väike inimrühm mulle ruttu selgeks tegi.
Kui avar raba ja laudtee olid poole peal, saabuski kauaoodatud päeva nael. Selleks oli nooremapoolne siil, kes laudtee ääres kõndis, poolik kärnkonn lõugade vahel.
Rabasiili pildistati ja Tõsiasi, et siil võib elada rabas oli üllatav. Jätsime siili päiksetõusu aegsesse rappa ja alles raba teises servas tuli kõigile järsku pähe küsimus, et kuidas üks siil keset raba sai?
Ilmselt siis mööda sedasama laudteed nagu ühele turistile kohane. Ja päris matka lõpus alles taipasime, et oleksime võinud ta rabast loomulikku elumiljöösse tagasi tuua. Algav sügis ja saabuv talv ju temalgi ees ja mine tea...
Kohtumine haruldase rabakülalisega oli terve päeva kõneaineks tervele varajasele grupile. Mina olin saanud tasuks õnnestunud rabaretke ja siil selles oli aukohal.
Väike ja okkaline küll, aga ometi tegi suure heateo meile kõigile. Rohkem ei ole ma kuulnud, et oleks siili rabas nähtud. Ikka ja jälle loodan ma, et see oligi esimene ja viimane leitud rabasiil.
Viru raba, sügiskuu, 2002.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
