Hennaasjatundja Katrin Alekand rääkis Bioneerile hennast. Tegemist on teise looga hennat tutvustavate lugude sarjast.

Ei saa väita, et henna oleks imerohi, uus panatsea keemiliste värvidega kuritöödeldud, blondeerimisega takuks tapetud ning intensiivhooldustega surnuks söödetud juustele. Ometi kinnitavad naised, kes juukseid hennatama on hakanud: peanahk läheb korda, kaob kõõm, juukseid ei lange enam nii palju välja, värv ei tuhmu, juukseotsad ei lähe enam nii ruttu katki, juus on raske läikiv ja sile ning värv särav.

FOTO: Hennatatud juuksed. Pildistas Katrin Jõgisaar, www.Bioneer.ee

Negatiivse poolena tuuakse välja henna üsna spetsiifiline lõhn, samuti kvaliteetse henna puudumine kohalikult turult. Ja alguses võtab hennatamine pisut rohkem aega kui keemiaga värvides.

Ma ei pühenda järgnevas kahes loos kuigi palju ruumi henna kui juuksevärvi ajaloole ning ei anna ka täpset värvimisjuhist ja retsepte. Tänu ühele toredale Eesti tüdrukule on The Henna Page´i omaniku Catherine Cartwright-Jones’i kirjutatud „Henna juustele – henna käsiraamat“ nüüd ka eesti keeles olemas. Vabavaraline raamat saab lähiajal huvilistele pdf-vormis kättesaadav olema lehelt www.hennaforhair.com/freebooks. Kuna see tekst on kirjutatud inimestele, kelle jaoks kvaliteetse henna ja muude taimsete värvide kättesaamine ei ole probleem, siis pühendaks järgnevad kaks lugu sellele, mis meil siin saada on ning mida meil hennaga valesti tehakse. Kõik on kohalike hennasõprade ehk Hennaskonna  kaunitel juustel järgi proovitud.

Hakatuseks toon ära mõningad valed, mis meil henna kohta ikka veel käibel on.

Kõige suurem vale, mis meil henna kohta levib on see, et henna tuleb kokku segada tulise veega ning siis võimalikult kuumalt pähe panna. See tarkus pärineb umbes 1930-40date aastate juuksuriõpikust. Aga aeg on vahepeal ju tublisti edasi läinud. Esiteks – henna ei vaja kuuma. Värvi vallandumiseks lehepulbrist vajab henna küll vedelikku, aga see võib olla täiesti toasoe. Kuuma vee kasutamise tulemusena kinnitub värv kehvasti ning kulub üsna kähku ilmetumaks. Sealt siis ka legend lahjast porganditoonist.

Teiseks – hennat ei segata üldse veega. Hea värvi saamiseks peab hennaga segatav  vedelik olema happeline. See võib olla vihmavesi, mõni kodune mahl, karkade tee, sidrunimahl. Isegi Coca-Cola ajab hädapärast asja ära... Henna vajab oksüdeerumiseks happelist keskkonda, see tagab ilusa sügava värvi, mis kinnitub hästi juustesse. Kergelt happeline vedelik on juustele ka muidu hea – egas muidu ole meie vanaemad oma juukseid kas äädika- või sidruniveega loputanud. Puhas sidrunimahl võib olla liiga kange – paneb pea valutama ja muudab juuksed rabedaks või takuseks. Lahjendage, mahl ei pea olema puhas. Piisab ka kergelt happelisest keskkonnast.

Kolmandaks – pasta ei pea olema pähekantult kuum. Pigem vastupidi – kui henna on hapu vedelikuga kokku segatud, siis tuleks see toasooja seisma jätta. Näiteks segad henna õhtul kokku ning värvima hakkad hommikul. Henna seismisaeg võib olla ka 24 tundi – mõned hennad isegi vajavad pikemat aega. Aga kui asetada pasta sooja (mitte kuuma!) kohta, siis saab selle 2-3 tunniga valmis. Pasta ei pea olema kuum, tuline kohe kindlasti mitte! Henna on pähekandmiseks valmis, kui pasta pealmine kiht on tooni muutnud, läinud kas pruunikamaks või tumedamaks.

Neljandaks – hennapasta vajab sahhariide, siis on seda kergem juustesse kanda ning hiljem välja loputada. Teisisõnu – pane oma hennasse midagi magusat. See võib olla mesi, kui ei ole allergiat. Mesi on juustele ka muidu mõnus ning Hennaskonna kogemus ütleb, et mee kasutamine annab kuidagi heledama tulemuse. Magusaallikaks võivad olla ka suhkur, glükoos või siirup.

Viiendaks – öeldakse, et henna väljapesu on tappev. Minul on umbes poolde selga ulatuvad väga paksud juuksed ning ma ei ole sellega päri. Isegi meil saada oleva Venemaal pakitud Iraani henna puhul, mille kvaliteet ei ole alati just suurem asi. Suhkruga saavutatud libedus on üks abiline. Võib võtta ka pisut palsamit, kanda märgadesse juustesse ning loputada. Kui majapidamises on vann – mine vanni, heida vette pikali ja loputa esialgu vannivees, siis duši all. Hennavees ligunemine, muide, on ka nahale väga hea.

Kuuendaks – juukseid ei tohi 2-3 päeva peale hennatamist pesta. See on Venemaalt toodud pakkidel kirjas. Sel väitel ei ole mingit alust. Kui hennatanniinhape juba on juuksekarvas keratiinimolekuli külge kinnitunud, siis ta sinna ka jääb. Vajadusel pese juukseid nagu alati. See ei muuda ega mõjuta ei henna värvi ega selle juustel püsimist.

Loe ka teisi artikleid hennast!

Henna – mis imeasi see siis on? (I osa)

Henna – mis imeasi see siis on? (II osa)

Henna – mis imeasi see siis on? (III osa)

Henna – mis imeasi see siis on? (IV osa)

Henna – mis imeasi see siis on? (V osa)

Henna – mis imeasi see siis on? (VI osa)

Loe artikleid taimsetest juuksevärvidest!

Senna looduskosmeetikumina

Amla looduskosmeetikumina

Indigo looduskosmeetikumina

Kuidas saada läikivaid juukseid?

Juuste värvimine taimsete toonijatega - mida peaks enne teadma

Looduskosmeetikumina kasutatava hennapasta valmistamine

Hennatatud kätega Sudaani naiste ümberlõikamise vastu

Must henna ei ole henna

Lisainfo

Hennaserai veebipood

Hennablogi

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta