Septembrikuistel karusnahaoksjonitel Soomes ja Taanis langesid minginahkade hinnad võrreldes eelmise aastaga vastavalt 55 ja 40 protsenti. Rahvusvaheliste loomakaitseorganisatsioonide hinnangul on põhjuseks Hiina karusnahaturu kokkuvarisemine tänu jõulistele korruptsioonivastastele ja loomade heaolu edendavatele kampaaniatele. 

Eelmisel aastal samal ajal maksis minginahk keskmiselt 76,90 eurot. Septembris langes Taanis, Kopenhaageni oksjonil minginaha hind 34,65 eurole. Soome karusnahaoksjonil kukkus minginaha hind 55 protsenti, rebasenahk 31 protsenti. Karusnahatootja Saga Fursi kolmanda kvartali kasum langes 6 protsenti.

“Hinnalangus on osaliselt tingitud korruptsioonivastasest kampaaniast, mille on algatanud Hiina valitsus. Kampaania kutsub üles ametnikke mitte aktsepteerima luksuskaupadest kingitusi,” selgitas Soome loomakaitseorganisatsiooni Animalia direktor Salla Tuomivaara. Hiina organisatsiooni ACTAsia for Animals tegevjuht Pei F. Su lisas, et uus Hiina põlvkond on karusnaha kandmisest vähem huvitatud: “Üha enam hiinlasi on kõrgemalt haritud ning teadlikkus loomade heaoluprobleemidest ja õiguste rikkumistest karusloomafarmides on kasvamas. Tänapäeval pole karusnaha kandmine noorte hiinlaste hulgas enam moes.”

Euroopa Komisjoni loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee 2001. aasta raporti kohaselt pole farmielu karusloomadele sobilik ning stressiilmingud nagu stereotüüpsed korduvliigutused on farmides laialt levinud. Karusloomafarmide keelustamine on aktuaalne mitmes Euroopa riigis, k.a Eestis. Vastavalt Saar Polli uuringule ei poolda üle poole ehk 59 protsenti Eesti elanikkonnast metsloomade kasvatamist karusloomafarmides üksnes karusnaha saamise eesmärgil.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta