EKO liikmed saatsid keskkonaministrile kirja, milles leiavad, et Läänemaale Suur-Nõmmküla külasse kavandatavale ameerika naaritsa ehk mingi farmile ei tohiks anda tegevusluba ning seadusandluses tuleks lõpetata kahetimõistetavus ja sätestada selgelt, et Eestisse uusi mingifarme ei rajata.

EKO on mures mingifarmi rajamise plaanide pärast Läänemaale, Suur-Nõmmküla külasse. Kõnealust farmi plaanitakse ehitada linnukaitsealade lähedusse, seega tuleb antud juhul keskkonnamõjude puhul arvestada lisaks võõrliigi loodusesse sattumisele ka võimaliku kahjuga maas pesitsevatele lindudele.

On üldteada, et karusloomafarmid on loomaõiguslaste teravdatud huviorbiidis. Keskkonnaministri määruses mingi ja kähriku tehistingimustes pidamise loa andmise korra kohta on sätestatud, et loa andja (Keskkonnaamet) keeldub loa andmisest, kui farmi töökord või ehitised ei välista loomade sattumist keskkonda. Mistahes turvalisusnõuded ei t aga 100%-list kindlust, et ameerika naaritsa isendid ei satu loodusesse. Seega ei nõustu EKO liikmed Keskkonnaameti seisukohaga, et kavandatav farm eeldatavasti ei avalda olulist negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale ja leiavad, et Keskkonnaamet ei tohiks anda luba uue farmi avamiseks.

EKO liikmed juhivad keskkonnaministri tähelepanu sellele, et seire andmetel on ligi neljandik kogu Eesti minkidest kinni püütud Harjumaalt Keila jahiseltsi maadelt, ku asub Karjaküla karusloomafarm. “See viitab selgelt asjaolule, et nimetatud farm turgutab jätkuvalt selle võõrliigi looduslikku asurkonda Eestis, mis on looduskaitselisest seisukohast väga halb. Kuna farm ei ole aastate jooksul suutnud tagada farmiloomade loodusesse mittesattumist, tuleks selle tegevus lõpetada,” ütles Säästva Eesti Instituudi looduskaitse programmi juht Kaja Peterson.

Euroopa naaritsa puhul on tegu Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) punases nimestikus oleva äärmiselt ohustatud liigi maailma ainukese eduka taasasustamiskatsega. Arvestades seda, kui palju tööjõudu ja rahalisi ressursse on kulutatud euroopa naaritsa asurkonna taastamiseks Eestis ja kui vaevaliselt kulgeb liigi taastumine, on lubamatu uute mingifarmide rajamine ja olemasolevate laiendamine Eestis. Olemas olevad mingifarmid ei täida neile seadusega pandud kohustust välistada loomade loodusesse sattumine, seega leiame, et riik peaks selgelt väljendama seisukohta, et uusi mingifarme Eestisse ei rajata. See muudaks olemasoleva olukorra ühtlasi ka ettevõtjatele ja kogu ühiskonnale läbipaistvaks ja arusaadavaks.

EKO on 2002. aastal moodustatud avalikes huvides keskkonna heaks tegutsev koostöövõrgustik, mille liikmed on Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Säästva Eesti Instituut, Eesti Ornitoloogiaühing, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Eesti üliõpilaste keskkonnakaitseühing Sorex, Nõmme Tee Selts, Läänerannik ning kandidaatliikmena Balti Keskkonnafoorum.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta