Metsavaht Toomase jutus oli mitu huvitavat tahku. Esiteks tema isiksus, kelle poole alt üles vaatasin ja keda hoolega kuulasin. Teiseks tema kõrvenurkade jutt, ehk tema Kõrvemaal käidud käigud on minu jaoks tänagi aukohal.

See üksildane maanurk on ka huntide elupaik, kus soed alalised elanikud. Kõrvemaa tihnikutes nad kaevavad oma urge maasse ja toovad kutsikaid ilmale ja kasvatavad neid suureks. Et huntidel head tugevad hambad on, seda ma sisimas aimasin ja samas raamatutest teadsin. Et hundi lõuad tugevad on, seda olin ka kusagilt hundiraamatust lugenud.

Metsavahi hoogne jutt kinnitas mulle seda kõike. Kord leidis ta Kõrvemaal ühe asustatud hundiuru. Uru lähimas ümbruses oli korralagedus, vedeled konte ja muude luude seas ka põdra- ning sokusarvi. Neist viimased olid huntide poolt puruks hammustatud.

Et nende lõuad nii tugevad on, seda kuulsin esmakordselt. Jutustav metsamees vaatas minu imestunud silmadesse ja oli oma jutu üle väga rahul.

12.06.1986.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!