Sallkleidid on siiani olnud suveunne vajunud Tartu hästi hoitud saladus. Tegelikkuses võiksid sallkleidid kuuluda aga iga suvitaja reisikotti ning saata neid kulgemisel mööda südasuviseid tolmavaid liivateid, nautides väikeseid majasid mere ääres, pehmeid rabajärvi, vanaema aianurga vaarikapõõsaid ning muid südamelähedasi suviseid salakohti. Sallkleidid on mõnusalt kerged ja õhulised ega muutu koormaks ka hetkedel, mil soovid jätta enda ümber ruumi nii iseenda, sõprade kui ka uute juhuslike kohtumiste jaoks.

Sallkleitide autor on TÖPS, kes tutvustab oma loomingut järgmiselt: „Eelmises elus oli see õhkkerge kleit lendlev õlasall. Nüüd on ta ideaalne kaaslane palaval suvepäeval, kus kõik riideesemed tunduvad kehal rasked ja palavad. Reisile kaasa võttes vajab ta kohvris imevähe ruumi ning ei hooli ka, kui ta selga pannes veidike kortsus välja näeb. Selline ongi ideaalne suvekleit.”

Eeltoodu annab vihje ka neile alles sallkleitidega tutvust tegevatele uutele sõpradele, miks kleidid just sellist esmapilgul võib-olla veidike veidrat nime kannavad. Sageli tekitab uudistajas imestust ka see, kuidas ühest sallist üldse jagub materjali kleidi valmistamiseks. Sallkleitide lõiked on äärmiselt lihtsalt just seetõttu, et ära saaks kasutada võimalikult suure osa kangast.

Iga kleidi sildilt võib lugeda ka seda, mitu sentimeetrit kangast peale kleidi valmimist järele jäi. Järelejääva materjali hulk on püütud viia miinimumi lähedaseks, et mitte liigset prügi ümberkasutuse läbi juurde toota. Ning mõne kleidi puhul ongi õnnestunud ära kasutada kogu materjal saja protsendiliselt.  On ju hoolimine loodusest ka üks olulistest innustajatest, mis sallkleite üldse looma on õhutanud.

Sallkleitide sünniloo kohta jutustas TÖPS veel: „Sallidest kleitide õmblemine sai tõuke nn teise ringi poodides püsivalt pesitsevatest sallihunnikutest, mis kuidagi kahaneda ei taha. Iga sellise naha peal mõnusa puuvillase või viskoosist kanga valmistamiseks on ju kulutatud tohutuid ressursse nii vee, kütuse kui ka taimemürkidest tuleneva keskkonnakahju kujul. Kahju mõelda, kuidas selliste kulutuste eesmärgina loodud kangas on juba oma esmase elutsükli läbinud ja suundub vaikselt, kuid järjekindlalt prügimäe suunas.”

Tänu TÖPSi ideele on vähemalt üks osa toredatest sallidest prügimäe kurvast saatusest päästetud, kuid peale südamelähedase filosoofia näevad sallkleidid ka väga head välja. Ilusad kangad, hästiistuvad siluetid, kergelt läbikumavad ja üdini naiselikud. Peab tõdema, et sallkleidid kinnitavad veel kord reeglit, et lihtsuses peitub võlu.

Sallkleitidega on võimalik tutvuda ka videos.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta