Keskkonnaagentuur annab teada, et alates 18. maist mõõdavad ilmaradarid senise 15-minutilise intervalli asemel 5-minutilise intervalliga. Sagedamini ilmuvad radaripildid võimaldavad täpsemini ilma prognoosida. See tähendab paremini õhuruumis toimuvat jälgida ning kiiremini tuvastada arenevaid pilvesüsteeme, millega võib kaasneda väga tugevaid hoogsademeid, äikest ja rahet.

Iseäranis kiire võib rünksajupilvede tormiline areng olla suvel.  Ilmahuvilised näevad radaripiltide vaheldumist ilmateenistuse kodulehelt.

„Tihedamini ilmuvate radaripiltide abil saab ilmateenistus paremini jälgida kiirelt arenevaid protsesse. Näiteks äiksetormide eluiga võib jääda selle tekkest kuni kadumiseni ajaliselt 30-60 minuti sisse ja areng nõrgast sajust tugeva sajuni võib toimuda minutitega, mistõttu on uued sagedamini ilmuvad radariandmed oluliseks abiks lähimate tundide  ilma prognoosimisel ja  kujunevast äikeseohust inimeste teavitamisel,“ kommenteeris uuendusi Keskkonnaagentuuri ilmaprognooside osakonna juhtivsünoptik Taimi Paljak.

Keskkonnaagentuuri prognoosmudelite osakonna radarmeteoroloogia peaspetsialist Jorma Rahu sõnul on uuendus võimalik tänu skaneeringu strateegia optimeerimisele. „Tegemist on keeruka lahendusega, aga kokkuvõtlikult on uude skaneeringu strateegiasse mahutatud viie minuti jooksul toimuvasse nn. hübriidskaneeringusse mitu erinevat protsessi. Skanneeringu tsükkel sisaldab maksimaalse mõõteulatusega sademete ja tuulte määramisele optimeeritud mõõtmisi,“ kirjeldas Rahu.

Oluline osa uues mõõtmise strateegias on ka skaneeritavate kõrgusnurkade valikul, kuna ilmaradar mõõdab atmosfääris toimuvat erinevatel kõrgusnurkadel täisringe tehes.

„Mida tihedamini skaneerida, seda täpsemaid tulemusi saab, kuid samal ajal võtab see ka märksa kauem aega. Seega oli uue skaneeringustrateegia eesmärk optimeerida võimalikult palju kõrgusnurki piiratud aja (viie minuti) sisse, et saavutada parem ajaline lahutus ning säilitada piisavalt hea andmete kvaliteet. Lisaks paraneb tänu andmete saatmise ja salvestamise skeemi uuendusele ka mõõdetud andmete kasutajateni jõudmise kiirus, mis võimaldab omakorda  toorandmetest radaripildi kiiremini kokku panna,“ lisas Jorma Rahu kokkuvõtvalt.

Keskkonnaagentuuri ilmateenistus tähistab käesoleval nädalal oma 101. tegevusaastat. Ilmateenistuse põhifunktsiooniks on ilmaprognooside ja -hoiatuste koostamine ning nende edastamise ja kättesaadavuse tagamine.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta