2024. a sügis oli vaatlusajaloo kõige soojem ja päikesepaistet jagus rohkelt. Sademeid oli normist vähem.

Klimaatilise sügise alguseks saab sel aastal Eestis märkida 22.–29. september, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla 13 °C. Mullu algas sügis Eestis 1.–5. oktoober.

Sügise algus oli Mandri-Eestis kaks-kolm nädalat ja  saartel kuni üks nädal paljuaastasest keskmisest hiljem.

Õhutemperatuur

Sügise keskmine õhutemperatuur oli 9,7 °C ehk 2,7 °C  normist soojem.  Alates 1922. aastast ei ole nii sooja sügist veel olnud.

Ilmamõõtmiste ajaloo, vaatlusrea algus 1866. aastast, kõige soojem sügis oli ka Tartus. Sügise õhutemperatuur oli 9,2 °C, mis on 2,9 °C normist kõrgem (norm 6,3 °C). Eelmine rekordiliselt soe sügis Tartus oli 2020. aastal, mil õhutemperatuur oli 9,0 °C.

Sügise keskmisena kõige soojem oli Kihnu (norm 8,6 °C), Ruhnu ja Vilsandi rannikujaamas (norm 9 °C): 11,4 °C.
Sügise keskmisena kõige jahedam oli Väike-Maarjas: 8,2 °C (norm 5,6 °C).
Sügise maksimaalne õhutemperatuur +28,7 °C registreeriti 4. septembril Lääne-Nigula  meteoroloogiajaamas.

Sügise minimaalseim õhutemperatuur –8,6 °C registreeriti 24. novembril Jõgeva meteoroloogiajaamas.

Kõik kolm sügiskuud olid normist tunduvalt soojemad

Kõige soojem sügiskuu oli september Eesti keskmise õhutemperatuuriga 15,8 °C (norm 12,2 °C). 

Alates 1922. aastast ei ole varem nii sooja septembrit olnud. Eelmine rekordiliselt soe september oli 2023. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 15,6 °C. 

Olenemata sellest, kas vaatlusrea pikkus on 50 või peaaegu 150 aastat, platseerus tänavune september kõikides seirejaamades 1.-3. kohale. 

Kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi nii uusi päeva kui ka kuu soojarekordeid. 

Uued septembri soojarekordid said:

• Kihnu 27,9 °C, 05. september
• Pärnu 28,5 °C, 04. september
• Ristna 27,7 °C, 04. september
• Tallinn 28,2 °C, 04. september
• Virtsu 28,4 °C, 04. september  

Eriliselt soojaks kujunesid nii esimene kui ka teine dekaad. Eesti keskmisena oli esimese dekaadi keskmine õhutemperatuur 18,1 °C (norm 14,0 °C) ja teise dekaadi keskmisena 16,3 °C (norm 12,0 °C). 

Alates 1922. aastast on septembri esimene kolmandik veel soojem olnud vaid ühel aastal – 1938. Septembri teine kolmandik pole selle perioodi jooksul nii soe veel olnud.

Soojale septembrile järgnes soe oktoober

Eesti keskmine õhutemperatuur oktoobris oli 8,8 °C (norm 6,7 °C). 

Alates 1922. aastast on oktoober veel soojem olnud kaheksal aastal. Sama soe on oktoober olnud kolmel aastal – viimati 2022. aastal. Oktoobris oli eriliselt soe kuu viimane dekaad. Eesti keskmisena oli õhutemperatuur oktoobri viimasel dekaadil 9,2 °C (norm 4,7 °C). Alates 1922. aastast ei ole oktoobri viimane kolmandik veel nii soe olnud.

November oli sügiskuudest kõige jahedam

Eesti keskmine õhutemperatuur novembris oli 4,6 °C (norm 2,1 °C). 

Novembris oli valitsevaks aastate keskmisest soojem ilm. Kuu jooksul oli vaid kaks lühikest perioodi, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli alla normi. Kuu alguse soojus tõi mitmele poole uued päevased soojarekordid ja uuenes ka üks kuu soojarekord. Uue novembrikuu soojarekordi sai Vilsandi kui 1. novembril tõusis temperatuurinäit 13,4 °C-ni (eelmine rekord oli 13,1 °C, 3.11.2020).

Esimene lumi

Esimene lumesadu oli 1. novembril, kui mitmel pool sadas vihma sekka lund ja lörtsi.

Maapind kattus siin-seal lumikattega esimest korda 2. novembril. Maapinda kattis kuni 7 cm lumevaip, mis püsis Kirde-Eestis kolm-neli päeva, mujal vaid päeva.

Taas kattus maapind mitmel pool õhukese kuni 5 cm lumevaibaga 19.-20. novembril. Alates 21. novembrist tuli peaaegu kõikjale lume lisa. Eriti rohkelt tuli lund juurde Pärnu-, Viljandi- ja Järvamaal. Siin-seal kerkis lumikatte paksus ööpäevaga 10-19 cm. Lumikate püsis kuni nädala. Kõige paksem oli lumikate 23. novembril, mil Viljandi meteoroloogiajaamas oli selle paksus 29 cm.

Sademed

Sügise sajusumma Eesti keskmisena 169 mm ehk 89% normist.

Alates 1922. aastast on sügis kuivem olnud 36 aastal. Sajusem on sügis olnud 66 aastal. 

Kõige sajusem koht sügise keskmisena on Lääne-Nigula meteoroloogiajaam 250 mm ehk 120% normist (norm 208 mm). 
Kõige kuivem koht sügise keskmisena on Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam 112 mm ehk 63% normist (norm 178 mm). 
Septembris ja novembris oli sademeid enamvähem normi piires, oktoober oli normist kuivem. 

Septembris oli  Eesti keskmine sajuhulk 57 mm ehk 98% normist (norm 58 mm). 

Sadusid oli paikkonniti väga erinevalt – mõnel pool sadas peaaegu 2-kordse sajunormi jagu, mõnel pool oli sademeid vähem kui pool sajunormist. Siin-seal tuli ööpäevaga vihmavett enam kui pool kuu sajunormi.

Oktoober oli sügiskuudest kõige kuivem – Eesti keskmine sajuhulk 42 mm ehk 59% normist (norm 72 mm). Alates 1922. aastast on oktoober veel kuivem olnud 24 aastal. Sama kuiv kahel aastal (2014 ja 1962). Oktoobris oli kõikjal sademeid normist vähem. Sajud esinesid vaid vihmana (eelmisel aastal sadas oktoobris veidi ka lund).

November oli sügiskuudest kõige sajusem. Novembris oli Eesti keskmine sajuhulk 70 mm ehk 114% normist (norm 61 mm). Sademeteta olid üksikud päevad. Kuu esimesel poolel sadas küll peamiselt vihma, kuid mõnel päeval üksikutes kohtades sadas kuu esimesel viispäevakul ka lund ja lörtsi. Kuu teisel poolel sadas nii vihma kui ka lund.

Porivihm. Oktoobri algul, 2. oktoobril, jõudis Eestisse lõunavoolus koos vihmasadudega Kaspia mere ümbrusest pärinev tolm. Alla sadanud „porivihm“  määris nii autosid kui ka hooneid.

Päikesepaiste. Päikest on sügise jooksul Eesti keskmisena 366 tundi ehk 133% normist.

Alates 1961. aastast on sügisel veel enam päikest olnud vaid aastal 2000, mil Eesti keskmisena paistis päikest 367 tundi.

• Kõige rohkem päikest sügise jooksul oli näha Roomassaare rannikujaamas 419 tundi.
• Kõige vähem päikest sügise jooksul oli näha Viljandi meteoroloogiajaamas 339 tundi.
• Päikesepaisteta (päikest ei paistnud mitte minutitki) päevi oli kõige rohkem Jõhvi meteoroloogiajaamas, 26 päeva.
• Kõige vähem päikeseta päevi oli Roomassaare rannikujaamas, 16 päeva.
• Päikest paistis nii septembris kui ka oktoobris palju. Novembris oli päikesepaistelisi tunde normist vähem.

Kõige päikeselisem kuu oli september. Eesti keskmine päikesepaiste summa oli 222 tundi ehk 140% normist (norm 158  tundi). Alates 1961. aastast on septembris veel enam päikest paistnud aastal 2000, mil Eesti keskmisena oli 248 päikesepaistelist tundi.

Oktoobris paistis Eesti keskmisena päikest 116 tundi, mis on 136% normist (norm 85 tundi). Alates 1961. aastast on oktoobris veel rohkem päikest paistnud kaheksal aastal.

Kõige sombusem oli november – Eesti keskmise päikesepaiste summaga 28 tundi ehk 89% normist (norm 31 tundi).

Tormituuled Novembri algul jõudis Eestisse tugevam sügistorm. Torm lõhkus katuseid, murdis puid ja jättis tuhanded majapidamised elektrita. Tormi tõttu oli häiritud ka laevaliiklus. Tormi-iilide maksimaalseks kiiruseks mõõdeti Osmussaare rannikujaamas 38,8 m/s (02.11).

Äike Septembris oli äikest 9 päeval. Kõige enam pilv-maa tüüpi välkusid oli 14. septembril – 959 lööki.
Oktoobris 1 päeval – 31. oktoobril oli 4 pilv-maa tüüpi välku.
 

Ülevaade sügisest on koostatud Keskkonnaagentuuri poolt ja avaldatud Keskkonnablogis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta