2008. aastal erakorralisi sündmusi riikliku keskkonnaseire käigus ei registreeritud ning seiretulemuste alusel võib Eesti keskkonnaseisundit pidada jätkuvalt üsna heaks.

Põllumajandusmaastikest vähenes kõigi testalade söötis maa pindala. Mullaseire käigus leitud taimekaitsevahendite jääkide kogused olid väga väikesed ning mullale need ohtu ei kujuta. Jätkuvalt täheldatakse huumushorisondi tüsenemist.

Poollooduslike koosluste peamiseks probleemiks on vähene majandamine ning kinnikasvamine ja võsastumine. Liikide seire näitab, et suurkiskjate arvukus on kasvav ning populatsioon heas seisus. Jätkuvalt püsis kõrge sõraliste arvukus.

Üldiselt on õhukvaliteet Eestis paranenud. Keemiaettevõtete ja põlevkivitööstuse tõttu on jätkuvalt halvim Ida-Virumaa õhukvaliteet. Tallinnas ja Tartus on üsna kõrge peentolmu sisaldus õhus, eriti kesklinnas. Seevastu vääveldioksiidi ja lämmastikdioksiidi tasemed on jätkuvalt madalad kogu Eestis.

Eesti põhjavee üldine seisund on hea, vaid Adavere-Põltsamaa piirkonnas on ammooniumi ja nitraatiooni sisaldused mõnevõrra suurenenud, see tuleneb ilmselt suuremast põldude väetamisest kaitsmata põhjaveega aladel. Kirde-Eestis orgaaniliste ühenditega reostunud ala ei ole varasemate aastatega võrreldes kasvanud. Suurjärvedest oli märgata Peipsi järve loomse hõljumi koosseisu ja hulga muutus, mis viitab järve ökosüsteemi ebastabiilsusele. Võrtsjärve seisund näitas aga paranemise märke. Peipsi ja Võrtsjärve rannikul on pilliroo levikuala laienenud, sellest tingituna on suurenenud ka roostike pindala. Mererannikute muutuses oli tähelepanuväärseim Kiipsaare viltuse tuletorni tõus tornialuste setete ärauhtumise tõttu taas otseks.

E-raamatus toodud viited veebis olevatele lisamaterjalidele on kasutamise hõlbustamiseks otseklikatavad. E-raamatut „Eesti keskkonnaseire 2008“ saab alla laadida Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse kodulehelt.