Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) eestvedamisel ilmusid kaheksa autori kommentaarid peatselt jõustuvale keskkonnaseadustiku üldosa seadusele. Kommentaarid selgitavad põhjalikult seadustiku sätteid, ent annavad ühtlasi ülevaate Eesti keskkonnaõiguse taustast ja sisust üldisemalt.
- Bioneeri uudised
- 3. märts 2014
Seadustikuga luuakse isikutele olulisi uusi õigusi ning võetakse kasutusele põhimõtteliselt uus keskkonnariski ja keskkonnaohu mõisteaparaat, millest arusaamiseks on kommentaarid heaks teejuhiks. Kommentaarid on mõeldud kõigile, kes seadustiku rakendamisega tulevikus kokku puutuvad - ametnikele, kodanikele, ettevõtjatele, juristidele jne.
Kommentaaride väljaandmist koordineerinud Keskkonnaõiguse Keskuse juhatuse liikme Kärt Vaarmari sõnul on kommentaaride puhul oluline, et selle autoriteks on hulk Eesti keskkonnaõiguse tunnustatud eksperte. „Tänu erineva taustaga autoritele oli meil hea ülevaade nii teoreetilisest taustast, kohtupraktikast kui igapäevases halduspraktikas tekkida võivatest küsimustest. Mitmed autoritest olid ka seaduse sünni juures ning tunnevad selle tausta väga hästi. Kommentaarid on seetõttu hästi tasakaalustatud ning põhjalikult läbi arutatud.“
2011. aastal vastu võetud keskkonnaseadustiku üldosa seadus kehtestab raamistiku kogu Eesti keskkonnaõigusele ja selle rakendamisele. Selles on esmakordselt kompaktselt sätestatud keskkonnaõiguse põhimõtted, keskkonnaalased üldkohustused ja põhilised õigused ning keskkonnalubade andmise menetlus. Seadus ei ole siiani jõustunud, kuna sellega kokku kuuluvate eriosa eelnõude (nt vee-, jäätme- ja maapõueseaduse eelnõude) valmimine on võtnud plaanitust kauem aega. Keskkonnaministeeriumi praeguste plaanide kohaselt peaks üldosa seadus jõustuma 2014. a. juulis.
Kommentaaride autoriteks on Hannes Veinla, Kaarel Relve, Oliver Kask, Evelin Lopman, Martin Triipan, Pihel Sarv, Siim Vahtrus ja Kärt Vaarmari. Kommentaaride väljaandmist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta