Ingrit Vaher on professionaalne näitleja ning ka osav rütmide tundja. Bioneer küsis Ingritilt mõned teemakohased küsimused. Intervjuu teine osa ilmub homses Bioneeris.

Ingrit, palun räägi Bioneeri lugejatele veidi lähemalt endast.

Olen 30 aastane eestlanna, kellel on juhtumisi mitu ametit. :-)

Alustasin tööd professionaalse näitlejana aastal 2000, mil lõpetasin Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). 

Esimesed kaks aastat töötasin näitlejana Rakvere Teatris. Seejärel astusin magistriõppesse, et selle raames täiendada oma lauluoskust ning teadmisi rahvamuusikast.  Magistriõppe kaks aastat veetsin Helsingis vahetusüliõpilasena Sibeliuse Akadeemia rahvamuusika osakonnas. Seal tutvusin Eesti ja Soome arhailise muusika esteetikaga. Koolitusprogramm Sibeliuse Akadeemias oli minu jaoks sedavõrd huvipakkuv, et pärast näitleja magistrikraadi kaitsmist otsustasin jätkata enesetäiendamist Helsingis rahvamuusika osakonnas statsionaarse üliõpilasena. Magistrikraadi rahvamuusika alal kaitsen aastal 2010.

Õpingute ajal Helsingis puutusin kokku rütmikaga  ja pärast huvi tärkamist olen end sellel alal pidevalt täiendanud.  Mul on olnud õnn kohtuda ja töötada koos Elina Kivelä-Taskisega, kes on üks juhtivatest rütmikaõpetajatest Soomes. Tema isiksus on olnud üks olulisemaks tõukejõuks, miks ma ka ise praegu rütmikat õpetan.

Mis on rütmika? Kas see on jõukohane ka muusikat mitte õppinud inimesele? Kas rütmide tajumine on seotud musikaalse kuulmisega?

Rütmika olemust on ilma praktiliste näideteta päris keeruline selgitada. 

Rütmika on huvitav sulam lauludest, mängudest, kehalistest harjutustest, pillilugudest ja keharütmidest. See on kunst,  mille abil võime arendada oma musikaalsust, rütmitunnet, koordinatsiooni ja motoorikat.   Rütm on muusika koostisosa ja  seda pole võimalik muusikast eraldada. Seetõttu väljendaksin end ka nii:  rütmika on muusikaõpe, kus eriline tähelepanu on rütmidel. Rütmid, millega rütmikatundides kokku puudume, võivad lihtsalt olla keerulisemad nendest, millega muusikakasvatuses üldiselt tegeldakse.

Rütmika pakub väljakutseid nii muusikaõpetajatele, muusikaharrastajatele kui ka inimestele, kes varem pole muusikat  õppinud. Tegemist leidub kõigile. Rütmikakursusele minnes tasub lihtsalt järgi uurida, missugusele rühmale konkreetne kursus korraldatud on.

Loomulikult on rütmide tajumine seotud muusikalise kuulmisega! Kuid siinkohal peatuksin terminil "muusikaline kuulmine". See on parasjagu segadust tekitanud ja liiga paljud inimesed on muusikat enda jaoks keelanud, kuna arvavad, et neil puudub muusikaline kuulmine. Minu kogemuste järgi on kõik need inimesed, kes end ebamusikaalseks peavad, tundliku kõrvaga. Nad armastavad muusikat üle kõige, kuid ei julge kunagise karmi kriitika tõttu laulda või end muul moel muusikaliselt väljendada. 

Järgnevad laused kannavad selle artikli kõige olulisemat mõtet. Iga anne ilmneb kõigepealt huvina. Kui huvipakkuva asjaga tegeleda, siis üsna pea võib märgata annet. Juba pelk huvi millegi vastu viitab andele -  potentsiaalile, mis pole veel piisavalt tähelepanu saanud ja oma õiget suurust näidanud. Kui teid muusika huvitab ja millegi pärast tekib küsimus, kas teil selleks ka annet on, siis kindel vastus on - jah!   Vaid ebamusikaalsed inimesed ei tunne muusika vastu vähimatki huvi ja ei vaeva end küsimusega, kas nad on või ei ole musikaalsed. Kui kellegi muusikaline kuulmine on kahtluse alla seatud, kuid hing igatseb muusika järele, siis kritiseerija ebakompetentsus tõestatud. Enamik inimesi ei tunne oma võimeid,  rääkimata teiste inimeste võimete tundmisest. Kellelgi pole õigust seada teiste andekust kahtluse alla. Kui muusika meeldib, siis on aeg hakata oma annet arendama!

Räägitakse, et rütmid on igal pool meie sees ja meie ümber. Kas inimesed peaksid rütmidele rohkem tähelepanu pöörama? Miks? Mida rütmid meile annavad?

Jah, rütmid on tõesti igal pool. Rütmid kannavad elu ja igasugust arengut nii keha sees kui väljaspool keha. Üheks suurepäraseks näiteks on looduslik kosmeetikafirma dr Hauschka, mis valmistab taimeeliksiire rütmilisel meetodil. Inimesed võimaldavad töötlemisprotsessi jooksul taimel viibida sarnaste rütmide keskel, millega taim on juba kasvades kokku puutunud (valgus ja vari, külm ja soe, liikumine ja paigalseis). Nii loovutavad korjatud taimed vette oma ravi- ja lõhnaomadused ega mädane ära nagu see juhtub ilma rütmilise mõjutamiseta.

Mil moel võin rütmide kasulikkust märgata igapäevases elus? Näiteks töid, mis sisaldavad korduvaid liigutusi, on efektiivsem teha kindlas rütmis. Kindlas rütmis on lihtsam isegi trepist üles minna. Sel viisil võib tavaline jõupingutus võib muutuda meditatsioonisarnaseks seisundiks. Rütmid muudavad meie ajataju, seovad ja lihtsustavad meie jaoks erinevaid kogemusi.

Tehnoloogilise arengu tõttu on tegevuslikke rütme meie elus vähemaks jäänud. Masinad teevad ära mitmed tööd, milles varem puutusime kokku  rütmi ja sellest tuleneva töise meditatsiooniga.  Seetõttu võiks rütmidele senisest rohkem tähelepanu pöörata küll. Kui mitte töö kaudu, siis kasvõi kasvõi jälgides oma hingamist. 

Teisest küljest - inimestel on iseendas ja elus  tohutult palju avastamist ja rütmid moodustavad paljudest muudest avastamisrõõmudest vaid ühe väikese murdosa. Ma ei oska vastata küsimusele, kas inimesed peaksid rütmidele rohkem tähelepanu pöörama. Nad  v õ i v a d  seda teha.
_______________________________________
Põneva intervjuu teise osa leiate samuti Bioneerist:
INGRIT VAHER: Rütm ja rütmika (II osa) 

Sarnased artiklid