28. veebruaril avaldas valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu ehk IPCC värske aruande „Kliimamuutused 2022: mõjud, kohanemine ja haavatavus”. Raportis on kokku võetud 270 teadlase 34 000 teadusartiklit. 

Värske raport kinnitab, et kõik eluvormid maal on juba mõjutatud enneolematutest muutustest meie kliimasüsteemis. Umbes 3.3 miljardit inimest – s.o ligi pool maailma elanikkonnast – elab piirkondades, mis on klassifitseeritud kliimamuutuste suhtes „väga haavatavateks“. Kliimamuutustest tingitud kuumalained, põuad ja üleujutused on selgelt ületamas paljude looma- ja taimeliikide taluvuspiiri ning kutsunud esile massilist suremust. See tähendab pöördumatut kahju looduslikele ökosüsteemidele, millest ka inimkond on sõltuv. ÜRO peasekretär António Guterrese sõnul on IPCC viimane aruanne „[ⁱ]nimkannatuste atlas ja hukkamõistev süüdistus ebaõnnestunud kliimajuhtimise eest." 

Veebruaris avaldatud raport on IPCC teise töörühma panus kuuendasse hindamisaruandesse. Esimese töörühma raport „Kliimamuutused 2021: loodusteaduslik alus” avaldati eelmise aasta augustis. Kajastasime seda septembrikuu uudiskirjas. Tänavu aprillis avaldatakse ka kolmanda töörühma aruanne „Kliimamuutused 2022: kliimamuutuste leevendamine” ning oktoobris ilmub sünteesiaruanne, mis koondab olulisema info kõigist põhi- ja eriaruannetest. 
IPCC teadlased rõhutavad, et kliima soojenemisega kaasnevad suuremad riskid, kui seni arvati, ja riskide maandamiseks peaksime lisaks kasvuhoonegaaside heitmete drastilisele vähendamisele ka kliimamuutustega kohanemist oluliselt parandama. Investeeringud kohanemismeetmetesse peaksid olema võrdväärsed leevendusmeetmetega. Kui praegu on kohanemine sündmustepõhine, siis tarvis oleks just ennetavat ja hoolikalt planeeritud kohanemist, millesse on kaasatud ka kohalikud inimesed. IPCC autorid on välja pakkunud uusi, kiireid ja pikaajalisi kohanemismeetmeid. Palju rõhku on pandud looduspõhistele meetmetele nagu loodusliku mitmekesisuse säilitamine ja taastamine, mullastiku tasakaalu hoidmine, et erinevad taimeliigid saaksid kasvada ning kõrghaljastuse olemasolu tagamine asulates.

 Teadlased on värskes raportis eraldi käsitlenud ka maailma eri piirkondi, sealhulgas Euroopat. Kuigi võrreldes ekvaatorile lähemate piirkondadega avaldavad kliimamuutused Euroopale oluliselt väiksemat mõju, on need mõjud siiski märkimisväärsed. Esile on toodud neli konkreetset Euroopas võimenduvat nähtust: kuumalained, üleujutused, põuad ja veepuudus. Aruande järgi muutuvad üleujutused Euroopa sagedasemaks, peale selle ähvardavad meid üha rohkem kuumalained. Näiteks eelmise aasta juulikuu kuumalaine ajal suri Eestis ligi seitse protsenti enam inimesi kui aasta varem, mis tähendab mõõdukat liigsuremust. Samuti ohustab meid üha tihedamini veepuudus ja sagenevad põuad, viimased eeskätt küll Lõuna-Euroopas, aga suviti ka Põhja-Euroopas. 

IPCC raport „Kliimamuutused 2022: mõjud, kohanemine ja haavatavus” (ingl k)

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta