Koostöös polaarrändur Timo Paloga valmis Jääaja Keskusel uus näitus „Miks jääkarud pingviine ei söö“.

Näitus teeb n-ö puust ette ja punaseks inimeste jaoks tihti segi minevad paigad – Arktika ja Antarktika, mis paljudele on lihtsalt külmad alad. Tutvumisretke gloobusel aitab teha meteoroloog ja polaarrändur Timo Palo.

„Polaaralad, sealhulgas Arktika on meie planeedi kliima jahutid. Nii on Arktika nagu tohutu külmik, mis tasakaalustab troopika soojust, jahutab nii õhku kui ookeanivett ja hoiab planeedi temperatuuri mõõdukamana,“ selgitas Timo Palo.

Näituse „peategelaseks“ on Eestimaa kuulsaim jääkaru Franz, kes Franz Josephi maalt püüti, Tallinna loomaaeda toodi ja seal kuni 2007. aastani elas. Eesti Loodusmuuseumile kuuluv jääkaru topis rõõmustab juba 10 aastat Jääaja Keskuse külastajaid ja sai nüüd endale uue rolli ja tähenduse rääkides keskkonnamuutustest maailmas.

„Jääkaru on jääsõltlane, kes võib saaki otsides liikuda sadu kilomeetreid, ent kui toitu ei jätku, pikenevad ta rännakud veelgi, ta peab paastuma, muutub toidulaud ja seeläbi ka käitumismustrid,“ selgitas Jääaja Keskuse tegevjuht Kadri Valner.

„Inimtegevus mõjutab täna väga merejää sulamist, meil on näitusel väljas nii näited paarikümne aasta tagusest ajast kui mudeldame ka lähitulevikku ja see ei ole sugugi rõõmustav,“ ütles Valner.

Miks on aga näitusel selline pealkiri? Eks ikka seetõttu, et inimestel läheb siiani segamini, kus asub Arktika, kus Antarktika ja kes seal elavad. Nii aitab väljapanek koolis õpitu ent unustatu meelde tuletada.

Näitust saab vaadata Jääaja Keskuse keskkonnakorrusel, selle teostas kujundusgrupp AdExpert.

Jääaja Keskus asub Saadjärve ääres Äksi külas, aastas külastab seda 40 000 looduse- ja keskkonnahuvilist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta