Imekombel pistsid oma ninakese mullapinnast välja - tulid siia maailma, põlismetsa serval. Ümbruses on tammepuud haruldased, sinu emapuu võib olla päris kaugel, ehk pistis sind tõrukesena mulda mõni lind.

Said mõned aastad kasvada, kosuda – kui saabus esimene traktor, kes sinust üle sõitis ning alusmetsa saagima hakkas. Varsti saabus järgmine traktor, kes kogu metsa maha võttis. Ning ka kolmas traktor, kes metsa välja vedas riivas ja vigastas sind. Siis saabus neljas traktor, kes uute puude jaoks vagusid sisse kündis.

Imekombel jäi sul ikkagi hingekene sisse. Aasta pärast saabusid kuusepuude istutajad – kes panid ridamisi koolitatud istikuid vagudesse – Sina olid jõudnud juba 4-5 aastaseks kasvada ning oma vigastused peaaegu kinni kasvatada. Ja nüüd kuuendal sügisel, kui Sina Tammelapsuke suutsid juba inimese kõrguseks kosuda ning hakkasid kogu ümbritsevast ainukesena silma oma pruuni lehekasukaga, talvehaku lagedast loodusest, tulid noorendike hooldajad võsalõikuritega ning niitsid su lihtsalt jalapealt maha...

Kuna sinust, armas Tammeke, ei saavat palki. Meie rahval ja riigil on nii vähe maad ning metsamaaga tundub veel eriti kitsas käes olevat, et sinusuguse jaoks ei jätku lihtsalt kasvuruumi. Ei loe, et inimeste kodud jäid Sinu kasvupaigast mitmete kilomeetrite kaugusele. Ka see ei loe, et kõik metsaelanikud: karudest - kimalasteni, oravatest – pasknäärideni, hiirtest – öökullideni rõõmustasid Sinu vapruse ja vastupidavuse üle – ning lootsid väga, et Sa kunagi suur ja uhke puu oled ning kogu metsafaunal elus aitad püsida!
     
P.s. Pole vist mõtet kvartalinumbrit, ega RMK metsanduse vanem ja peaspetsialistide nimesid siia kirjutada, kes noorendike hooldajatele korraldusi jaguvad. Sama kurb saatus on üle kogu Eestimaa kõigil – meie 40 puu ja põõsaliigil, ainult 4 puuliiki on saanud valitsuse otsusega loa meie riigis kasvada!

Hetkel raiub RMK Kurgja – Linnutajatalu viimaseid liigirikkaid põlismetsi ka K.R. Jakobsoni perekonna kalmistu ümbrusest ja Pärnu ning Mädara jõe vaheliselt alalt. Muinasobjekt Mädara linnus on Vahastu maalinna kõrval teine muinasmaakonna Alempoisi põlislinnuseid, mis oma ürgsuse ja ümbritseva jõega on vinge loodusõpetaja meie maarahva juurte tutvustamisel ning ajaloohuvi leevendamisel. 

Aupaklikkuse ja pühaduse looduse ees on RMK juba 20 aastat tagasi unustanud. Mis kliimaprobleemidest on meil mõtet kõneleda, kui me ei suuda isegi omi metsi hoida!

Eha Metsallik,  Elurikkuse Erakond, 06.01.2020

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta