Minu kodukasvanud märtsisõber hiireviu sai kaevumajakeses suureks linnuks. Lendamise ruumi tal küll seal pisikeses ruumis ei olnud, aga ometi oskas ta seal oma jalga vigastada - liigesest välja väänata.
- Marek Vahula lood
- 22. november 2020
Viujalg paistetas üles ja vajas arstiabi. Võtsin ta kaenlasse ja algas teekond läbi küla, mõisapargi ja üle jõesilla.
Loomatohter Harri Juhanson juba teadis minu tulekust ja viipas aiiatoolist õunapuu alt mulle kui seisatusin eemal tee peal.
Linnulaps pandi maha ja algas linnujala lahasesse panek. Loomatohtri kaks suurt hundikoera tulid asja uurima. Linnulaps ajas suled turri ja tiivad püsti üles, aga koerad ei olnud kurjad ja ei teinud lapsele midagi.
Lõpuks sai jalg kinni pandud ja tänulike silmadega inimlaps läks tuldud teed mööda koju tagasi.
Kuu aja pärast võeti jalg lahasest ja ennäe imet! See jalg oli terve.
Viulaps ja poisslaps olid õnnelikud mõlemad ja õnn oli ise kaevumajja toodud.
Neeruti, lõikuskuu 1984.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
