Jätkusuutlik areng Jaapani koolis

UNESCO Läänemere projekt (the Baltic Sea Project – BSP) on ka Jaapanis tuntud ning selle võrgustiku tugevust ning jätkusuutlikkust võetakse eeskujuks ja tuuakse esile. Rohkem infot BSP kohta saab lugeda Keskkonnahariduslehest Gedy Siimesoni artiklist tagakaanel.

Kuna UNESCO lõpetab säästva arengu hariduse kümnendi, mis kestis aastatel 2005–2014, siis kutsuti kaks BSP esindajat (Søren Levring Taanist ning Kersti Sõgel Eestist) tutvuma tegevustega Jaapanis ning osalema vaatlejana noortekonverentsil Okayamas.

Nädal Jaapanis, millest osa sain ning mida siin jagan, oli nagu lumehelves suurest sajust. Mitteformaalne keskkonnaharidus ei ole Jaapanis laialt levinud. Sellised loodusmajad ja –keskused nagu meil, on seal tundmatud, põhiline on formaalharidus. Mitteformaalne haridus tundub teemana, mis võib lähiajal muutuda olulisemaks. Kindlasti on siin esitatavate näidete puhul tegu pigem erandi kui reegliga Jaapani hariduses.

Näpud
Õpilaste arusaamist teemast kontrolliti järgneva meetodiga: Kui Sa tunned, et said kõigest suurepäraselt aru, tõsta käsi, millel on viis näppu harali. Kui tunned, et saad enamvähem asjast aru, tõsta käsi, millel kaks sõrme püsti. Kui tunned, et aru ei saa, siis tõsta rusikas käsi või ühe näpuga käsi.

Oma ringkäigul külastasime tütarlaste kolledžit (University of Sacred Heart), kus osalesime ESD (säästva arengu hariduse) näidistunnis. Tegu on väikese erakooliga, kus klassis on 12–14 õpilast alates 18 eluaastat. Säästva arengu hariduse tunni ülesehitus on selline:

1) Isiklik kogemus ESDga. Õpilane saatis klassis ringi käima pildid oma pere ajaloost. Igaüks pidi leidma seose kuidas need võivad olla olulised säästva arengu seisukohalt. Jaapani haridussüsteem kasutab palju iseseisvat analüüsimist. Igaüks sai oma mõtet jagada, nt seda, kuidas pere traditsioonid on teda mõjutanud.

2) Lühike loeng: „Mis juhtub, kui maailma kliima soojeneb 2 kraadi võrra?“

3) Teema kajastatus meedias ja koduse lugemise andmine.

4) Rühmatööna oli õpilastel ülesanne tuua välja kliima soojenemise positiivsed, negatiivsed ja neutraalsed mõjud ning koostada mõistekaart seostest. Õpetaja on loonud väga lihtsa ja mõnusa grupitöö vahendi: umbes meetrise läbimõõduga ketas (materjalina võib kasutada nt pappi, plasti, vineeri).

Grupis istub kuni viis õpilast, kes hoiavad ketast oma põlvedel, moodustades nõnda ühise ümmarguse laua. Vastutus on jaotatud – kui üks enam ei hoia, siis peavad kõik teised tegema rohkem tööd. Sellele ringile on hea joonistada mõistekaarte ning teha teisi ülestähendusi.

Ringis istudes areneb paremini ka õpilaste omavaheline arutelu. Kui kiirematel tunnitöö valmis antakse neile lisaülesanne: tabel kuhu kirjutada, mida nemad saavad teha ühe aasta, viie aasta ja pikema aja jooksul üksikisiku, organisatsiooni, ühiskonna, riigi ja globaalsel tasandil. Tabeli lõpetamine jäi koduseks ülesandeks.

5) Esitlused. Iga rühm esitles oma arutelu tulemusi. Õpilased tõid välja olulisemad punktid ning vajaduse korral täiendasid oma mõistekaarti.

6) Kodune ülesanne. Kõikidele õpilastele anti paljundatud koopiad artiklitest, mis tuli koduse ülesandena läbi lugeda, maailmas toimuvast nii inglise kui jaapani keeles. Inglise keele tase koolis ei ole väga kõrge.

Külastasime Yanagava algkooli, kus keskkond ja säästev areng on läbiv teema kogu õppekavas. Kooli hariduslikud eesmärgid on kasvatada õpilasi, kes oskavad mõelda, tegutseda ja õppida endale; õppida teistega arvestama; hoida oma keha tervena ja austada elu. Vanemad ja kogukond on olulised, nendega tehakse koostööd. Õpetaja ei ole seal üksnes teadmiste jagaja, vaid haridustegevuste koordinaator laiemalt.

Pärast tunde olid 6. klasside õpilased kogunenud võimlasse, et ette valmistada järgmise päeva esitlusi. Teemaks oli elu ja kultuuri ajalooline areng selles piirkonnas. Esitlused olid nagu näidendid, olulisel kohal olid laste meisterdatud dekoratsioonid. Näiteks rääkides traditsioonilisest Jaapani majast olid õpilased valmistanud pappkastidest maja mudeli koos olulisema mööbli asetusega. Esitlused kaasasid publikut erinevate küsimustega ning õpilased olid rõõmsas elevuses. Tundus, et tähtis oli kogu protsess, mitte ainult tulemus.

UNESCO säästva arengu hariduse noorte konverentsil Okayamas osales ligi 200 inimest 32 riigist. Eestist esindajaid ei olnud. Konkurss konverentsil osalemiseks oli väga tihe, laekus 5000 sooviavaldust. Igale noorele delegaadile oli määratud kohalik saatja. Kogu konverentsi juhtisid noored ise – tegemist oli vabatahtliku tööga.

Kuna konverentsi vedavad noored suhtlesid jaapani keeles, siis oli professionaalne sünkroontõlge inglise, jaapani ja prantsuse keelde. Professionaalse tõlke olemasolu oli väga oluline, sest kokkuvõtete, mida koostasid ekraanidele õpilased ise, kvaliteet ei olnud väga kõrge ning tekitas segadust. Tõlkimisel ilmnesid ka keeleprobleemid. Jaapani keel on väga viisakas ning tõlkimisel inglise keelde ei pruukinud tulla esile teksti tegelik mõte.

Esmalt tegi iga õpilasgrupp 7-minutilise esitluse, mis jäi selgelt liiga lühikeseks. Selle jooksul tutvustasid õpilased oma riiki, peamisi keskkonnaprobleeme ja lahendusi, tegevust koolis ning rääkisid, mida saavad õpilased ära teha säästva arengu heaks. Sellele järgnes rühmaarutelu. Arvamusavaldused olid suhteliselt üldised.

Kohati oli näha suuri erinevusi riikide vahel – kellele on oluline toidujäätmete, kellele sõdade vähendamine. Järgmisel päeval toimus suur arutelu: meie kui UNESCO koolide võrgustiku õpilased – mis peaks olema meie eesmärk, et saavutada jätkusuutlik areng ühiskonnas ja kindlustada meie planeedi tulevik. Kahe päeva mõtete põhjal formeeriti deklaratsioon, kus toodi välja üldised suunad, kuidas liikuda edasi.

Õpilased ise oleksid soovinud kokku leppida konkreetsemas sõnumis, mida nad saaksid levitada, kuid selleni ei jõutud. Õpetajate seminaril oli kaks teemat:

A) Mida on igas riigis tehtud säästva arengu heaks?

B) Milline on õpetaja roll ja tegevused säästva arengu hariduse edendamisel? Aruteluks ja kõnedeks oli aega 3 tundi.

Õpetajad olid ringis ümber laudade, arutasid nimetatud küsimusi ning tegid grupitöö esitluse. Konverentsi eesmärk oli luua suhete võrgustik, leida võimalusi üksteise sarnasuste ja erinevuste, vajaduste ja võimaluste mõistmiseks ning kaasa aidata õpetajate ja õpilaste globaalse maailmapildi täiendamisele.

Konverents oli oluline, et säästva arengu haridus areneks edasi ning tegevused jätkuksid ka pärast säästva arengu kümnendi lõppu.

Head mõtted
• Nelson Mandela: Haridus on kõige tugevam relv, mida Sa saad kasutada maailma muutmiseks.
• UNESCO soovitus: Tänasest algab homne.
• Mõte, mille leidsin meie töös jõudu andvana: Kui sul on oskused ja teadmised, siis sinu tegevuse eesmärk on kasutada neid parimal võimalikul moel.

Artikkel on varem ilmunud Keskkonnahariduslehes.

Sarnased artiklid