Üks Ida-Virumaa autojuht korjas mind Alutagusel teeotsast peale. Ja pooleteist kuu vanusest metsiseseirajast oli jälle saamas tavakodanik, kes peagi inimmetsa ära tahtis kaduda.

Peale mõne aja pikkust sõitu tuli üllatus, mis tähtsa päeva vääriline. Suur veelind järvekaur tõusis teepervelt lendu.

Lind, kes pesitseb meie kandis haruharva. Enamasti on järvekaurid vaid läbirändel. Sellises kohas teda näha oli suur üllatus ja selle põhjus selgus alles hiljem inimmetsas.

Nimelt kõrgel üleval lennates peab lind hallikat teelinti jõeks ja otsustab jõele maanduda. Eriti teeb ta seda varajastel tundidel kui vähe autosid liikvel on.

Nii sain tunda üllatusehõngu, seda just siis kui metsisemängude üllatused selleks kevadeks lõppesid. Seal suurte metsade maal olin üllatusteks valmis. Ja lõpuks, ärasõidupäeval, kevade suurim üllatus ka saabuski.

Alutaguse, lehekuu, 1994.


 

Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!