Et tagada kõre ja kivisisaliku asurkondade säilimine, laiendas keskkonnaministeerium nende liikide Männiku püsielupaiga piire ning kehtestas seal uue kaitsekorra.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 18. juuni 2018
- Foto: Kivisisalik. Merike Linnamägi
„Meie ülesanne on tagada, et need haruldased loomad end hästi tunneksid ning et nende elupaik Männikul ka aastate pärast alles oleks,“ ütles minister Siim Kiisler. „Just siin on ju kõre maailma kõige põhjapoolsem leiukoht.“
Kõre ja kivisisaliku Männiku püsielupaik asub osalt Tallinna, osalt Saku valla territooriumil. Maa-ala kattub paljuski liivakarjääride ning osaliselt ka kaitseväe harjutusväljakuga, aga sealsamas on ka linlaste populaarne vaba aja veetmise paik.
Püsielupaik asub ajaloolisel liivaluitel, kuhu istutati omal ajal männid, kuid kõredele ja kivisisalikele see kasuks ei tulnud. Nüüd on Männikul jälle tekkinud neile loomadele soodsad tingimused. Nimelt saab metsa raadamise ja kaevandamise tulemusena tekitada kõredele sobivad liivaplatood ja madala veega, kiiresti soojenevad tehisveekogud. Inimeste tegutsemine on hoidnud liiva lahtisena ja see sobib hästi liiva sisse munevatele kivisisalikele.
Et luua kahele kaitsealusele liigile võimalikult soodsad elutingimused, otsustas Keskkonnaministeerium nende püsielupaika laiendada. Laienenud püsielupaik on senisest üle 100 hektari suurem – varasem pindala oli 201,81 ha, uuel 328,01 ha. Püsielupaik koosneb kaheksast eraldi asuvast maatükist. 99,8 protsenti püsielupaigast paikneb riigimaal.
Uus kaitsekord looduses puhkajatele karme piiranguid ei sea: maastikusõidukitega võib seal aasta läbi ka väljaspool teid liikuda, keelatud pole rahvaüritused, telkimine ega lõkke tegemine. Maastikul sõitmine ja seal liikumine aitavad hoida ala võssa kasvamast. Ka kaitseväe tegutsemine harjutusväljakul aitab muu hulgas tagada kõredele ja kivisisalikele sobivat lagedat keskkonda.
Kaevandamine on loodavas püsielupaigas lubatud, aga seda ei tohi teha 50 meetri raadiuses kõrede kudemisveekogudest ning üldjuhul ei lubata kaevandada allpool põhjavee piiri. Muidu muutuvad kaevandamisel tekkivad tehisveekogud kõredele liiga sügavaks ning hävivad nii kõredele kui ka kivisisalikele vajalikud liivased elupaigad.
Kaevandamisel kehtib ka piirang, et tekkivat pinnast ei tohi ladustada kudemisveekogule lähemale kui 100 meetrit, sest kõred kipuvad ronima kohevatesse hunnikutesse ja satuvad niimoodi õnnetul kombel teedele pinnasetäiteks.
Kõre (Bufo calamita ehk Epidalea calamita) on Eestis I kaitsekategooria liik. 2016. aastaks oli säilinud 14 kõrepopulatsiooni. Kivisisalik (Lacerta agilis) on II kaitsekategooria liik. Mullu oli teada 42 kivisisalike leiukohta, mis moodustavad 20 populatsiooni.
Kõre ja kivisisaliku Männiku püsielupaiga piiride ja kaitsekorra muutuse kehtestas keskkonnaminister oma määrusega. See jõustub 10 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
