Hoolimata tibutavast vihmast koguneb huviliste seltskond kella seitsmeks Tartu Keskkonnahariduskeskuse ette. Kogunemise põhjuseks on järjekordne keskkonnabussi reis, millel osalevad ka Bioneeri toimetuse liikmed. On 20. oktoober ja seekordseks sihtpunktiks Kabli Linnujaam.

Reisidest osavõtjate taust on kirju: on kooliõpilasi, erialase huviga keskkonnainimesi, sekka ka paar pensionäri või lihtsalt vaba aja veetjat. Puudu ei tule ka harrastusfotograafidest.

Keskkonnabussi reisid on väga populaarsed, pärast reisile registreerumise väljakuulutamist täituvad kohad bussis loetud tundidega.

Ka seekord on buss rahvaga viimse kohani täidetud. Läbi valgeneva looduse võetakse suund Kablisse. Reisijuht Aire Orula tutvustab lühidalt keskkonnabussi sihtmärki. Teekond on pikk ning varajane, ja seetõttu üritavad reisijad võtta unest kosutust niipalju, kui see rappuvas bussis võimalik on.

Kabli linnujaama jõuame enne kella kümmet. 1969. aastal asutatud lindude rõngastamise jaamas juba oodatakse meid. Alustuseks näidatakse, kuidas rõngastatud pöialpoisid (ladina keeles Regulus regulus) vabadusse lastakse.

FOTO: Esiteks kogunes keskkonnabussi reisiseltskond Kabli Linnujaama hoone juurde.

FOTO: Kabli Linnujaam.

Ornitoloog Jaak Tammekänd tutvustab mererannas asuvat linnujaama. „Kabli linnujaama peamine tegevus on lindude püüdmine ja rõngastamine. Loomulikult vaadeldakse ka neid, kes võrkudest mööda lendavad. Kabli mererannast lähevad mööda paljude väikeste laululindude rändeteed, kuna lindudel on lihtne orienteeruda põhja-lõunasuunalise ranniku järgi,“ selgitas Tammekänd reisilistele.

FOTO: "Need linnud püüdsime rõngastamiseks kinni enne teie tulekut," selgitab jaamas töötav ornitoloog rahvale.

FOTO: Igale püütud linnule pannakse tema suurusele vastav rõngas.

Lindude püüdmiseks on ehitatud suur mõrda meenutav linnurüsa, mis ulatub üle lindudele meeldivalt tihedaks pügatud männipuude. Rüsasse lennanud linnud peletatakse Rongaks nimetatava, plekkpurkidest ning prügikottidest tehtud hirmutajaga kitsenevas koridoris üha edasi, kuni linnud satuvad püüdekasti.

FOTO: Kabli linnujaam koos oma võrkudega.

Kastidel peavad linnujaama vabatahtlikud silma peal. „On tähtis, et keegi ei jääks liiga kauaks puuri vaevlema. Püütud linnud viiakse rõngastamisele. Selle käigus määratakse kindlaks linnu liik ja sugu, umbkaudseid oletusi tehakse ka linnu vanuse kohta,“ teadis rääkida reisjuht Aire Orula.

FOTO: Kõik rõngastatud linnud märgitakse üles.

Iga püütud lind saab jala ümber liigi suurusele vastava rõnga, mis ei takista tal edasist elamist. Eestis kasutatavad rõngad on valmistatud alumiiniumist ja kannavad endal unikaalset koodi. Pärast rõngastamist lastakse linnud koheselt vabadusse. Kogu protseduur võtab aega mõned minutid.

Enim rõngastatakse Kablis sinitihaseid (ladina keeles Parus caeruleus syn. Cyanistes caeruleus) ja pöialpoisse, harvad pole ka puukoristajate (ladina keeles Sitta europaea) leiud. Puukoristajat taheti ka Euroopa Liidu rahvuslinnuks.

Kui lindude püüki ei teostata, lastakse rüsa alla, et keegi tiivulistest ilma asjata väljapääsu otsima ei peaks. Lindude püüki segab ka torm. Ega väikesed linnud tuulise ilmaga ei rända, kuid torm lõhuks rüsa samuti.

FOTO: Reisijuht Aire Orula näitab lindude kogumiskasti peletamise abivahendit ehk Ronka.

Linde püütakse veel väiksemate, maastikule paigaldatud tihedate võrkudega. Siin on rõngastajatel esmaseks mureks lindude võrgust lahti harutamine. Selle käigus kipub lind oma vabastajat nokaga vägagi valusasti näpistama. Selle vastu aitab, kui lindu hoida võrgust vabastamise ajal selili. Selili asendis lind hakkab teesklema surnut ja püsib rahulikuna.

Lisaks lindudele satuvad võrkudesse kiilid, kelle liik määratakse enne vabastamist.

Kabli linnujaamas toimub ka nahkhiirte seire. Alates 2008. aastast jälgitakse mööduvaid nahkhiiri ultraheli registraatoriga, mis salvestab nahkhiire ülelennu automaatselt. Enim on tuvastatud pargi-nahkhiire (ladina keeles Pipistrellus nathusii) ja põhja-nahkhiire (ladina keeles Eptesicus nilsonii) möödalende.

FOTO: Kabli loodusrada tutvustab mereäärseid koosluseid.

Jalutame Kabli õpperajal, kuhu on välja pandud näidised erinevate lindude pesadest ja pesakastid. Õpperajal võib tutvuda erinevate rannamaastikega. 

FOTO: Kas Sina tead, kes millises pesas või pesakastis elab? Kablis saad teada.

Kõrede ehk juttselg-kärnkonnade elupaigaks on piirkondaq rajatud tiigid. Rannaniitude hooldamiseks on võetud toidule kolm hobust, kes ekskursante uudistama tulevad, lootuses leiba või porgandit saada.

FOTO: Hobused teevad kõredele head.

Kuna ilm on sompus ja vihmane, siis linnud hoiduvad rohkem sisemaa metsade poole ja pikemamaalist rännet ei toimu. Näha saab vaid üksikuid tiivulisi.

FOTO: Iklas saab imetleda Lätimaa tuulikuid.

Pärast linnujaama külastamist sõidame Iklasse, Läti piiri äärde, kus saame maitsva söögikorra osaliseks. Kotletid on tõesti head ja kartulipuder valmistatud kartulist, mitte kartulipudrupulbrist. Soovijad saavad heita kiire pilgu Läti riigi suunas, kus paistavad rohemeelsed elektrituulikud.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta