Bioneer uuris Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonilt, kuidas on Eestis tuuleenergiaga lood. Küsimustele vastas Tuuliki Kasonen.

Kui palju on Eestis arvuliselt tuuleparke?

2012. aasta lõpu seisuga oli Eestis töös 126 elektrituulikut koguvõimsusega 269,4 MW. Tuuleparkideks on neid üsna keeruline grupeerida. Meie grupeerime firmade ja ehitusetappide kaupa, kuid tavainimesele on näiteks Esivere ja Tooma erinevate omanike tuulikud kõik üks suur tuulepark.

Saa teada, kus Eestis tuuleenergiat toodetakse!

Kui palju Eestis hetkel tuuleenergiat toodetakse?

Selle aasta esimese kuuga tootsid tuulepargid 235GWh elektrit.

Kuhu tuulepargid ei sobi? Kuhu nad sobivad?

Tuulepargid vajavad enda ümber ruumi ja tuult, seega ei sobi need kohtadesse, kus neid tingimusi pole.

Kui Te peaksite võrdlema tuuleenergiat näiteks teiste taastuvenergeetika valdkondadega, siis mis on tuuleenergia puudused ja mis on eelised?

Tuuleenergia eelised on tasuta ja taastuva kütuse kasutamine ning energia genereerimisel ei teki seejuures jäätmeid ja saastet ega kasutata vett. 

Puuduseks võib tuua tuule muutliku iseloomu, mistõttu elektrit toodetakse vaid siis kui tuult on. Tuule heitliku loomusega toimetulemiseks ehk energeetikute keeles balansseerimiseks, tasakaalustamiseks või reguleerimiseks on energiasüsteemil mitmeid võimalusi ning arvestades tuuleenergia tasuta ressurssi tasuvad need end üldjuhul ära. 

Kas suurte ja väikeste tuulikute püstitamises on mingeid olulisi erinevusi?

Suurte tuulikute püstitamises on väga suur vahe võrreldes väiksematega. Näiteks peavad nii teed tuuliku kohale toomiseks, vundament, püstitamise viis kui ka seadmed olema nö eri klassist.

Suurte tuulikute kohta mõned numbrid:

  • vundament - 350 kuupmeetrit raudbetooni;
  • kraana - 108 meetri kõrgune ja 600 tonni tõstevõimega;
  • tuuliku laba – 50 meetrit pikk ja 70 tonni raske;
  • tuuliku gondel – kolmetoalise korteri suurune ja 116 tonni raskune;
  • tuuliku mast – 100 tonni terast ja 250 kuupmeetrit raudbetooni.

Kust saaksid inimesed tuuleenergia kohta rohkem teadmisi hankida?

www.tuuleenergia.ee

Väiketuuliku soetamisel tasub lugeda ka Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni poolt välja antud raamatut "Väiketuulikute ABC", mis on müügil Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes.

Kes kuuluvad Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni?

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni kuulub hetkel 29 ettevõtet – kõik suuremad tuuleenergia tootjad ning teised tuuleenergiaga seotud firmad. 

Kas tuuleenergia tootmine Eestis saab toetust?

Tuuleenergia vajab toetust, kuna on suhteliselt uus energia tootmise viis, mis tulles turule peab konkureerima Nõukogude Liidu ajal ehitatud elektrijaamadega, mille rajamise kulu tarbijate elektriarvetel ei kajastu.

Hetkel kehtiv toetussüsteem on selline, et iga kWh tuuleelektrile makstakse 5,4 eurosenti + elektrihind. Seejuures makstakse seda toetust kuni aastas on toodetud 600 GWh tuuleelektrit. Et Eestis on juba piisavalt tuuleparke, et see kogus aasta jooksul ära toota, siis ei motiveeri kehtiv süsteem enam uusi tuuleparke rajama.

2012. aastal maksti tuuleparkidele toetuseks 14,1 miljonit eurot, mis moodustab kogu taastuvenergia toetussummast 22,5%.

Väiketootjatele oli eelmisel aastal Kredexi kaudu investeerimistoetuse voor, mis osutus väga populaarseks. Pilootprogramm näitas, et inimestel on huvi ise energiat toota. Kahjuks otsustas aga valitsus järgmise EL finantsperioodi rahadest väiketootmisele suunata 0 senti.

Õnneks on aga üht-teist loota saastekvootide müügist. Nimelt võttis Riigikogu juunis vastu Välisõhukaitse seaduse muutmise seaduse 434SE, mis loob alused CO2 oksjonitulude suunamiseks kliimamuutuste vastasesse võitlusesse.

 

Sarnased artiklid