Üks händkaku pesa ühes puutüükas oli vaid kevadeti üksinda. Kui Oandu koprarajale esimesed inimrühmad ilmuvad, saab ta kõigi omaks ja mina olin üks nendest giididest, kes ta kõigile tuttavaks rääkis ja näitas.

Inimene, kes giidist lugu peab, on hea ekskursant. Tänutäheks olin mina see, kes kakupesa tutvustas. Seal oli ka kakupoeg pesas ja vanalind vahel lähedal kurja häält tegemas.

Kakupesa juures sai tuntuks tõsiasi, et giid on vajalik tegelane. Ja kakugiidiks sobisin ma ornitoloogina suurepäraselt ning Lahemaa linnujutudki said seal teise sisu ja kõla.

Kakupesa kõigile sai tuhandete omaks ja kuigi kakuperele endale rahvaliikumine pesatüüka juures ei meeldinud, meeldis inimestele see kakupesa giid, kes kakupere jutud lahti rääkis. Ja seda ma terve ühe kevadsuve tegingi.

Oandu koprarajal, 1999.

Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta