Eestimaa Looduse Fond (ELF) alustab kampaaniaga „Vali kestlik kala“, et tõmmata tähelepanu kalade oluliselele kohale veekogude ökosüsteemis ning jagada teavet kalapopulatsioonide olukorrast nii meie kodustes veekogudes kui ka maailmameredes. Ühe osana kampaaniast on loodud ka valgusfoori meetodil juhis kalafoor.ee, et ka tarbijad saaksid teha teadlikumaid otsuseid kala ja mereande valides.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) alustab kampaaniaga „Vali kestlik kala“, et tõmmata tähelepanu kalade oluliselele kohale veekogude ökosüsteemis ning jagada teavet kalapopulatsioonide olukorrast nii meie kodustes veekogudes kui ka maailmameredes. Nii taimsel kui ka loomsel toidutootmisel on märkimisväärne mõju keskkonnale. Nii ka kalandus, mis mõjutab meie merede ökosüsteeme palju rohkem, kui seda iga päev tajume.

„Kui vaatame globaalselt, siis tuleb tõdeda, et vaid 11% maailmamerest püütud kaladest saab lugeda kestlikuks. See tähendab, et neid kalu on püütud viisil, kus püügimeetod ei kahjusta keskkonda, populatsiooni ei ohusta ülepüük ja regulatsioon on piisav, et tagada liigi ökoloogiline roll ja hea käekäik,“ ütles ELFi säästliku kalanduse programmi koordinaator ja ekspert Joonas Plaan.

„Meie koduse Läänemere ja teiste veekogude hea seisundi tagamiseks on seda loomulikult liiga vähe. Lisaks kalandussektorile on siin roll ka teistel otsestel või kaudsetel kalatarbijatel. Näiteks suur osa püütud kalast ei lähe mitte otse kellegi toidulauale, vaid seda kasutatakse loomasöödas, taimeväetistes ja mujal,“ lisas Plaan.

ELFi kestliku kala kampaania toetub suuresti Maailma Looduse Fondi (WWF) koostatud kalapopulatsioonide olukorra hindamise metoodikale. WWFi tehtud uuringust tuleb välja, et 57% maailmamerest püütud kalaliikidest on väga halvas olukorras ning mitmed liigid on väljasuremisohus. Samal ajal aga näitas ELFi sama metoodikat kasutanud uuring, et 2018. aastal Eesti vetest püütud kaladest lausa 82% saab lugeda kestlikuks.

„Seetõttu on ka kõige lihtsam soovitus siin mereandide tarbijatele, et kohalik väikekala nagu räim, kilu ja ahven on märksa keskkonnasõbralikum valik. Lisaks toetab kodumaise valimine ka kohalikku rannakultuuri ning praegune eriolukord on hea hetk tarbimisvalikuid muuta,“ ütles Plaan.  

Elurikkama ja puhtama Läänemere nimel teevad koostööd kõikide Läänemere riikide keskkonnaorganisatsioonid. Soomes, Rootsis ja Taanis on kestliku kalanduse projekt kestnud juba kaheksa aastat ning tänu sellele on pea 95% Soome kaubanduses leiduvast kalast kestlik. Eestis, Lätis ja Leedus on kestliku kalanduse projektid alles alustamas. Kalafoori uuendatakse igal aastal vastavalt seire- ja uuringuandmetele.

www.kalafoor.ee

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta