Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2022. aastal kaubakala ja jõevähki 801 tonni 4,9 miljoni euro väärtuses. Toidukalamarja müüdi 2,7 tonni. Kasvatatud kala müügi kogused vähenesid kolmandat aastat järjest, toidukalamarja müük vähenes 2022. aastal eelneva aastaga võrreldes 8 korda.

Möödunud aastal vähenes kalakasvatusettevõtete müüdud kaubakala kogus võrreldes 2021. aastaga 50 tonni võrra, kuid kasvatatud kala keskmine kilohind tõusis aastaga 5 eurolt 6 eurole. Viimasel kolmel aastal on kala müügimaht vähenenud, kuid müüdud kala kilohind on peaaegu kahekordistunud.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Swen Petersoni sõnul on vikerforell jätkuvalt Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliik. „Eelmisel aastal müüdi peaaegu 678 tonni vikerforelli, rahalises väärtuses ulatus toodang 3,9 miljonit euroni ja see moodustas 85% kogu müüdud kala kogusest,“ lisas Peterson.

Harilikku jõevähki turustati 0,6 tonni, mida on viiendiku võrra vähem kui 2021. aastal. Kõige enam müüdi jõevähki 2009. aastal, kui selle kogus oli 2 tonni.

Kalamarja turustati 2022. aastal 2,7 tonni, mida on ligi 8 korda vähem kui aasta varem. Tegemist on viimase 10 aasta jooksul väikseima kogusega. Rahalises väärtuses müüdi kalamarja veidi enam kui 100 000 euro eest, seejuures keskmine müügihind kasvas aastaga poole võrra. Toidukalamarjana müüdi põhiliselt punast kalamarja.

Vesiviljelusega tegeletakse Eestis peamiselt magevee tingimustes, samas on viimastel aastatel lisandunud ka mere-vesiviljelusega tegelevad ettevõtted. Merevees kasvatatakse vikerforelli, magevee vesiviljelusettevõtetes kasvatatakse lisaks vikerforellile ja harilikule jõevähile veel lisaks teisigi kalaliike: linaskit, angerjat, aafrika angersäga, karpkala, säga, tuurlasi (siberi ja vene tuur), valgeamuuri jt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta