Põllumajandusministeeriumis kogunenud kalandusnõukogu kiitis heaks ligi 12 miljoni krooni eest projekte, mille eesmärgiks on muuhulgas kalavarude suurendamine ning varude parem jälgimine.
Põllumajandusministeeriumis kogunenud kalandusnõukogu kiitis heaks ligi 12 miljoni krooni eest projekte, mille eesmärgiks on muuhulgas kalavarude suurendamine ning varude parem jälgimine.
- Veemajandus
- Maaeluministeerium
- 25. juuni 2010
Toetus jagati Euroopa Kalandusfondi ühishuvimeetmete alt, mille eesmärgiks on maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvai sõnul toetada tegevusi, millest tõuseb kasu tervele Eestile ja kalandussektorile, mitte ainult üksikutele ettevõtetele. Sõltuvalt projektist vältavad nende tegevused ühest nelja aastani.
Kuni nelja miljoni krooniga toetatakse angerja taasasustamist Eesti veekogudesse ja 840 000 krooniga angerjate varu ja rände hindamist. Eesti Maaülikoolil on võimalus 2,36 miljoni krooni ulatuses uuendada oma vesiviljelusalaste uuringute katsebaasi ja 3,78 miljoni krooni eest täiustada töönduskalade varu hindamiseks vajaliku baasi, töövahendeid ja varude hindamise metoodikat. 780 tuhande krooni eest oodatakse aga projekti, mille raames tehtaks püügivõimsuse analüüs ja püügikoormuse soovitused Peipsi ja Lämmijärve kalavaru majandamiseks.
Projektide elluviimiseks saab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile taotlusi esitada praeguse ajakava kohaselt septembris.
Kalandusnõukogus tutvustati ka esimest ühishuvimeetme 3.1 "Muud ühistegevused" raames lõppenud projekti, milleks oli "Mittestandardse ja sekundaarse kalatoorme väärindamise uuring". Uuringu viis läbi Tallinna Tehnikaülikooli Toidu-ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus.
Kuni nelja miljoni krooniga toetatakse angerja taasasustamist Eesti veekogudesse ja 840 000 krooniga angerjate varu ja rände hindamist. Eesti Maaülikoolil on võimalus 2,36 miljoni krooni ulatuses uuendada oma vesiviljelusalaste uuringute katsebaasi ja 3,78 miljoni krooni eest täiustada töönduskalade varu hindamiseks vajaliku baasi, töövahendeid ja varude hindamise metoodikat. 780 tuhande krooni eest oodatakse aga projekti, mille raames tehtaks püügivõimsuse analüüs ja püügikoormuse soovitused Peipsi ja Lämmijärve kalavaru majandamiseks.
Projektide elluviimiseks saab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile taotlusi esitada praeguse ajakava kohaselt septembris.
Kalandusnõukogus tutvustati ka esimest ühishuvimeetme 3.1 "Muud ühistegevused" raames lõppenud projekti, milleks oli "Mittestandardse ja sekundaarse kalatoorme väärindamise uuring". Uuringu viis läbi Tallinna Tehnikaülikooli Toidu-ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta